Kaupleja emotsioonid – ahnus ja hirm
Iga uue päeva hommikul algab kaupleja jaoks täiesti uus ajajärk. Tõsi, tal on olemas kogemused ja teadmised eilsest päevast, kuid täna liigub turg nii nagu ta pole seda kunagi teinud. Iga kauplemispäev on kordumatu ja unikaalne.
Kuigi turusituatsioonid muutuvad jääme me ise pahatihti selliseks nagu olime eile või möödunud aastal. Kauplemistegevusega käivad kaasas kaks emotsiooni, milleks on ahnus ja hirm. Leidub neid, kes ütlevad, et nad on suutnud nimetatud emotsioonid enda puhul kõrvale heita – ärge siiski uskuge neid. Ainult arvuti suudab külmalt, kalkuleerivalt ja täiesti emotsioonidevabalt kaubelda.
Ahnus ja hirm on peamised põhjused, mille tõttu:
1. kasumit võetakse vara, kahjumit hilja;
2. lühiajaline treid muutub kahjumi tekkides pikaajaliseks ja vastupidi;
3. positsioon muutub esialgu võetust kiiresti märgatavalt suuremaks või väiksemaks;
4. kaupleja tunneb, et ta ei tea midagi või teab hoopis kõike jne.
Meie kogemuse kohaselt on emotsioonid seda suuremad, mida väiksem on kauplemiskonto. Sellel on üks väga selge põhjus.
Iga kaupleja unistuseks on saada endale suur konto, et oleks võimalik ennast kauplemiskasumiga ära elatada. Tihti kohtab lugusid sellest, kuidas keegi kuskil kaupleb oma rahaga ja see ongi tema töö, ta ei pea hommikul palgatööle minema, tal on rohkem aega enda jaoks, ta on VABA. Sellist elu ihkavad paljud alustavad kauplejad ja see on ka põhjuseks, miks riskitakse. Ja see ongi suurim komistuskivi.
Meenuvad ajad kui sai 1997. aastal ise kauplemisega algust tehtud. Sai palju loetud igasuguseid edulugusid, telekast jooksis saade Kapital, kus esines tihti Hoiupanga maakler Charlie Viikberg, kellel olid ilusad lipsud ja näol oli miljonidollariline naeratus. Player!
Algus oli väga raske. Nii suur tahtmine oli ka Charlie Viikbergi kõrvale astuda ja sealt tuli mängu ahnus. Nii vähe oli raha, mida turgudel keerutada – sellest tuli hirm. Sai proovitud igasuguseid instrumente – aktsiad, optsioonid, võlakirjad, fondid, valuutad, toorained, CFD-d, kuld… Sai proovitud erinevaid maaklereid – Hoiupank, LHV, Datek, Ameritrade, GCI, CMS, Interactive Brokers, FXCM, FXDD jne jne. Ega sellest proovimisest midagi kasu polnud, sest raha aina kadus ja kadus. Samas sai kogu aeg endale korrutatud, et keegi peab ju võitma, kui mina kaotan, siis keegi ju võidab. Eks ta üks paras kasiino oli.
Esimesed aastad on väga rasked. Kui asjasse korralikult süveneda, siis kannatavad kõik lähedased, sõbrad ja mõni veel, sest kauplemine nõuab palju süvenemist ja kui vaadata mõnda tänast edukat kauplejat, siis mõni on neist ikka täitsa asotsiaalne – ei suhtle kellegagi ega käi glamuuriüritustel või uues Solarise keskuses träni otsimas.
Ja raha muudkui lendas turgude poole. Siit ka põhjus, miks oleme paljudele soovitanud üldse kauplemist mitte alustada, sest kohati tundub, et kaheksast viieni töö on võibolla isegi stressivabam. Samas igaüks teeb ise oma valikud.
Meie ja paljude teiste enam kui 10 aastat tagasi kauplema hakanud inimeste õnn oli see, et raha oli vähe ja nii polnud ka võimalik absoluutarvudes väga suuri summasid kaotada. Ma arvan, et ei eksi kui ütlen, et kuni 2000nda aastani keegi meie tutvusringkonnast üle 10k dollari küll turgudele ei pannud, sest sellist raha lihtsalt polnud. Teatud mõttes õnn peitus selles, et väikse summaga kaubeldes sai samad kogemused mis suure rahaga kaupleja, kuid meie saime need kogemused seega kätte palju odavamalt. Täna on paljud tuttavad alustanud oma kauplemisteekonda suure summaga ja on mõne kuuga sellest kõigest ilma jäänud ning on pidanud uue summa kontole kandma.
Aga kuidas ikkagi saada üle eelkõige ahnusest kui alustada väikse kontoga? Lihtsat vastust polegi. Kõige parem on kaubelda nii kui sul on olemas kindel töökoht, millega katad ära kõik oma kulud. Nii ei pea sa kauplemisotsuseid tehes mõtlema, et kui kasumit ei tule, siis jääb ka leib ostmata.
Väikse konto puhul on pahatihti probleemiks ka see, et isegi kui inimene suudab näiteks 1000-st dollarist teha poole aastaga 1500 dollarit ehk 50% kasumit, siis ta saab aru, et poole aasta töö kohta 500 dollarit teenida on ikka vähe, sest kõik päevad sai ju selle tegevusega sisustatud ja summa on ikka tõesti väike. Nii hakataksegi rohkem riske võtma. Ja nii on 1500st dollarist varsti järel vaid võibolla 500 dollarit.
Meil käivad tihti kontoris inimesed, kes soovivad lihtsalt turgude teemal vestelda ja arutada, mida sai valesti ja õigesti tehtud. Paljude silmad säravad ja nad on finantsturgude lummuses, sest see kõik on ju tõesti põnev – hinnad liiguvad kogu aeg, värvilised graafikud, analüüsid, kommentaarid, eeskujud jne. Sellele vaatamata ei suuda 99,99% aktiivsetest kauplejatest pikajaliselt kasumit teenida. Liiga palju on ahnust ja hirmu. Ollakse liiga hulljulged, sest terve elu on ees ja see justkui lubaks rohkem täna riske võtta.
Mõned soovitused, millest võiks oma kogemusele tuginedes kasu olla:
1. Kaupleja peab tundma instrumenti, millega ta kaupleb – selle instrumendi tundmaõppimine peab muutuma lausa kinnisideeks;
2. Igal positsioonil PEAB olema kahjumi ja kasumi võtmise tase paigas juba enne positsiooni avamist;
3. Konto peab vastu pidama 20 järjestikust kaotust (kui konto on 1000-dollariline, siis iga kahjumi maksimaalseks suuruseks on 50 dollarit);
4. Tagatisega lepingutega kauplemisel ei tohi tagatiste summa kunagi olla suurem kui 40% konto realiseerimisväärtusest;
5. Kahjumis positsiooni ei suurendata, positsioon suletakse stop-loss orderiga;
6. Pole mõtet kaubelda kui ei ole head plaani või head turusituatsiooni, igavust võib muude tegevustega peletada;
7. Turg liigub alati sinna, kus kõige suurem osa turuosalisi saab kõige suurema kahjumi kõige lühema ajaga;
8. Lihtsam on sõnnikust eemale hoida kui hakata sealt välja rabelema. Ja isegi kui suudetakse sealt välja rabeleda, siis tagajärjed võivad kesta veel mõnda aega.
Valuutakauplemise osas tuleb tunnistada, et me pole siiani kohanud mitte ühtegi edukat kauplejat. Kõik, kes arvavad, et valuutaturul saab kiirest raha teenida, nendel soovitaks kasiinosse minna, sest seal saab lisaks veel tasuta kohvi. Kuigi meedias on sellest vähe räägitud, on valuutakauplemine meie arvates üks-ühele sarnane kasiinos mängimisele. Paljud valuutakauplejad on maha mänginud oma kogu vara, lõhkunud oma perekonna ja jätnud nad tänavale. Selline on reaalsus.
Millegipärast on paljudel arvamus, et finantsturgudel saab mängeldes raha teenida. See pole nii. Inimlik ahnus ja hirm suudab iga päev laastada tuhandete kauplejate kontod. Tuleks olla äärmiselt ettevaatlik ja eelkõige mõelda kahjumite vähendamise kui kasumite maksimeerimise peale.
