Optsioon

Mis ootab meid ees

Kyle Bass on ühe riskifondi juht, keda juba aastaid kuulame. Põhjus on väga lihtne. Kyle räägib enamjaolt asjadest õigete nimedega ja tema prognoosid on kahtlemata üsna sageli täpsed. Allpool kaks videot tema viimaste seisukohtadega.

Volatiilsusplahvatus on vältimatu

Aitab Kreekast! Kreeka on vaid kirsike koogi peal, tilgake meres. Matemaatiliselt pole võimalik nii suurde auku sattunud riigil ennast valutult finantsiliselt korda saada. Kui su paadil puudub mootor ja aerud ning oled 100 meetri kaugusele Niagara kosest, siis pole isegi mõtet kedagi appi kutsuda, sest kõik on sisuliselt juba toimunud. Küsimus on vaid ajas ja selles, mida selle ajaga peale hakata. Seega las aeg teeb oma töö.

21. septembril lõppeb Föderaalreservi 2-päevane istung, mis peaks endaga kaasa tooma keskpanga 3nda rahatrüki programmi ehk QE3 väljakuulutamise, mis väidetavalt peaks turgutama USA majandust. Uue programmiga tullakse välja vaatamata eelmiste programmide ebaõnnestumisele. Meie hinnangul on raha lihtlabane juurdetrükkimine kulude katmiseks pehmelt öeldes arulage ja me pole ainukesed, kes nii arvavad, kuid pealtvaatajal jääb üle vaid etendust nautida.

Struktuurseid probleeme pole võimalik raha juurdetrükkimisega lahendada. Oluline on muuta eelarve- ja maksupoliitikat, parendada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning ettevõtluskeskkonda. USA ettevõtetel on lihtsam, odavam ja kasulikum toota väljaspool oma kodumaad. Sellest tuleks alustada.

Eksisteerib võimalus, et Föderaalreserv ei kuuluta septembris QE3-e välja ning käivitatakse mingisugune alternatiivne meede. Föderaalreservil pole väga palju võimalusi majanduse turgutamisel. Valida on peamiselt raha juurdetrükkimise ja intressipoliitika vahel. Samas raha ei saa lõpmatuseni juurde trükkida, sest sellisel juhul sööstavad hinnad üles. Efektiivne baasintress on juba nullilähedane. QE1 ja QE2 totaalne ebaõnnestumine on juba näidanud Föderaalreservi suutmatust. Seega ei tasu hetkel imedesse uskuda.

Meie hinnangul oleme jõudnud väga pöördelise ajajärgu algusesse. Iga hetk võib toimuda finantsturgude volatiilsusplahvatus, mis mõnede jaoks on kasumlik, teiste jaoks aga kahjumlik sündmus. Finantsplahvatuse all peame silmas märkimisväärset hinnavolatiilsuse kasvu, äärmisel juhul ka pankade või koguni riikide pankrotti. See ei tule ju loodetavasti kellelegi uudisena.

Juhul kui Föderaalreserv otsustab limiteerimata QE3 kasuks, siis võib mürki võtta, et finantsvarade hinnad (aktsiad, indeksid, toorainefutuurid jmt) sööstavad raketina üles ja korduda võib 2010.a. sügise stsenaarium.

Kui aga Föderaalreserv petab märgatavalt turgude lootusi, siis tuleb meil taaskord üsna 2008nda aastaga sarnane sügis. See oleks paljude jaoks äärmiselt negatiivne stsenaarium. Rahaturg võib KIIRESTI kokku kuivada, mõned nõrgemad ettevõtted, pangad või riigid pankrotistuda jne.

Kui me 2010. aasta detsembris kirjutasime oma 2011nda aasta prognoosi (loe siit: LINK), siis olid paljud pahased, sest prognoos sisaldas enamjaolt negatiivseid stsenaariume hinnaliikumiste osas. Tänaseks on valdav enamus nendest stsenaariumitest realiseerunud. Nii nagu ka varasematel aastatel.

Oleme jätkuvalt veendunud, et pikaajaliselt ootab maailma ees väga valulik ajajärk, sest laenatud raha tuleb nii eraisikutel, ettevõttetel kui ka riikidel tagasi maksta. Madala majanduskasvu tingimustes on seda aga üsna raske teha. Pikas perspektiivis eufooriaks kohe kindlasti põhjust pole. Raha ei kasva puu otsas ja laenukohustusi ei saa hookus-pookusega ära kaotada. Muinasjutumaailm asendub varem või hiljem reaalsusega, mis sest et paljudele see ei meeldi ja see tuleb neile ootamatult.

Oleme kauplejad. Eelmise aasta lõpus korrigeerisime oma kontode positsioone vastavalt ootustele turu käitumise osas. Erinevalt majandusanalüütikust on meie valedel otsustel hind ja seega toimetama ettevaatlikult, kuid võtame siiski piisavalt kaalutletud riske, et soodsal hinnaliikumisel oleks kauplemiskontole mõistlik mõju.

Eelmise aasta lõpus seatud sihid on tänaseks enamjaolt realiseerunud ja oleme oma positsioonide mahu viinud septembri keskpaigaks sisuliselt minimaalsele tasemele. Lähematel nädalatel peaks selgeks saama, mis on USA rahapoliitikat suunavate institutsioonide järgmine samm. Ka Euroopa osas peaks olukord selgemaks saama, turuosaliste hinnangul on tõenäosus juba peaaegu 100%, et Kreeka tõstab käed üles ja annab alla.

Fakt on see, et igasugusel turul on võimalik raha teenida. Sageli on võimalused seda suuremad, mida rohkem eksisteerib turgudel paanikat. Meie inglise keelsel kodulehel viimastel nädalatel välja toodud nädala tehingud on üheks selliseks näiteks. Seega tasub oma püssirohi hoida kuivana ja olla valmis õiget hetke kasumi teenimise eesmärgil ära kasutama.

Ingmar Mattus
Spada Capitali juhtivpartner

Kuidas aastal 2011 edukalt kaubelda ja ellu jääda

Emotsioone aastast 2010

Aasta 2010 oli küllaltki üllatusterohke ja tõi nii mõnelegi kauplejale hävingu. Oma likviidsed varad vahetasime juba 2009nda aasta lõpus eurost dollarisse, kuid sellele vaatamata ei uskunud me, et euro saab sellise hoobi nagu juhtus maikuus 2010. Üsna huvitavaks kujunes ka kohvi ning suhkru liikumine, kuid need olid ettearvatavad ja kaubeldavad. Hoopis omaette analüüsi või koguni raamatut väärib aga puuvilla liikumine, mida illustreerib alljärgnev graafik.

Kui suvel oma meeskonnaga koosolekut pidasime, siis ütlesin välja, et aasta pärast on maailmas ja ka Eestis poole võrra vähem neid kauplejaid, kes ka optsioonide väljakirjutamisega tegelevad. Turud olid lihtsalt selleks hetkeks nii ettearvamatuks muutunud, et vaid väga konservatiivsetele võis elulootust prognoosida. Ma arvatavasti ei eksi kui ütlen, et kõik nii Eesti kui ka maailma futuurikauplejad omasid sügisel puuvilla positsioone. Kes mängis tõusule, kes langusele, kes paigalseisule… see polegi nii oluline. Oluline on see, et puuvilla liikumine andis teatud mõttes surmava hoobi paljudele Eesti ja ka kaugemal tegutsevatele kauplejatele. Selline on kurb reaalsus, kuid elu läheb edasi. Öeldakse: kui sa oled rõõmu tundnud mängust enesest, oled sa ka kaotades võitnud.

Aasta üks paremaid tehinguid sündis kauplemisest nisuga augustikuus. Kui Venemaa ekspordi peatas, siis sööstis nisu hind Chicago kaubabörsil nädalaga ligemale 25% kõrgemale. Kui hind oli 860 juures, siis kirjutasime välja detsembrikuu taseme 2000 ostuoptsioone. Sisuliselt riskivaba, kuid väga hea tootlusega tehing. Nisu liikumine oli augustis tõepoolest üsna volatiilne ja seda näitab ka järgmine graafik.

Kõige suuremat tootlikkust pakkusid meile tehingud teraviljade, kohvi, suhkru, toornafta, kulla ja jaapani jeeniga. Kõige enam eksisime lühiajalisel kauplemisel EURUSD ja puuvillaga. Valuutatehingute osakaalu oleme viimastel kvartalitel tunduvalt vähendanud, sest keskpankade turusolkimine jätkub kindlasti ka edaspidi.

Aasta 2011 peamised märksõnad

• Näitemäng
  Tarkuse kunst seisneb selekteerimisoskuses. Samas katsu sa siin selgeks teha, kes räägib tõtt ja kes valetab. Wikileaksi avaldatud dokumentide kohaselt räägivad Hiina riigijuhid eravestlustes, et Hiina statistikat ei tasu uskuda. Kui nüüd päris tõsiselt tõele näkku vaadata, siis ega ei teagi kohe, mida nii USA, Hiina kui ka Euroopa ametlikest aruannetest arvata. Suvel euroalal tehtud pankade stresstestid naerdi turu poolt välja - kõik said aru stresstesti eesmärgist luua illusioon nagu kõik oleks kõige paremas seisus Euroopa panganduses. Poliitikud rääkisid enne kriiisi, et tõus jätkub. Nad eksisid. Nüüd räägivad Euroopa, USA ja ka teiste regioonide poliitikud juttu, mille kohaselt on alanud uus tõusutsükkel. Kas tõesti? Kohe mitte ei usu. SKP kasv on ju ilus asi, kuid armastatakse rääkida nominaalsest mitte aga reaalsest SKP kasvust. Eesti 2010 SKP nominaal- ja reaalkasv on nagu öö ja päev. Andke mulle tõesti andeks.
• Segadus
  On meil siis nüüd kriis läbi või mitte? Kas tööpuudus kahaneb või tuleb töötuid juurde? Milline on mitteametlik tööpuudus? Kas Fedi rahatrükk aitab, kas eurotsoon stabiliseerub, kas Hiina majandusime muutub majanduskolliks, kas euro toob Eestile ülespuhutud tõusu??? Üks on kindel – sellises keskkonnas ei hakka keegi endale 5ndat iPhone ega ka 3ndat luksusautot ostma. Investeerimismaailmas valitseb samuti segadus ja seda vaatamata asjaolule, et 99% turuosalistest on kõik mängu pannud ehk panus on tõusule. Turg liigub tavaliselt sinna, kus kõige suurem osa turuosalisi saab kõige valusama hoobi kõige kiiremini ehk siis sellel korral ootaks liikumist allapoole.
• Paanika
  Investeerimismaailm ja tädi Maali on üsna ärevaks muutunud. Kui Kreeka, Hispaania või Iirimaa CDS sööstab üles, siis antakse eurole korralik hoop kiiresti ära ja nii, et ECB peab Ameerika kolleegidelt dollareid laenama. Ka tädi Maali võib vajadusel üsna kiiresti poodi minna ja oma naaberriikide kaasvõitlejatega sünkroniseeritult tatart hakata ostma. 2011 ei saa selles osas erand olema. Hiinas tõusevad toiduainete hinnad viimastel kuudel 10% ja enam (lugesid õigesti). Mõned räägivad, et selle vastu aitab kulla ost, kuid ma ei usu nendesse viimse päeva kuulujuttudesse. Samas makse ja hindu ei saa sa igavesti tõsta ja poliitilist udujuttu ei usu ka varsti enam keegi kui kohe kiiresti majanduskeskkond paremaks ei lähe. Ühel hetkel toores jõud väsib udujuttudest ja ta tuleb tänavale nagu Kreekas ja Iirimaal või tundengid Londonis ja Roomas. Poliitilise establishmendi homne päev ripub minu arvates juuksekarva otsas. Ja seda olukorda ei paranda PRINT-nupu vajutamine rahatrükkimise masinal, kuid sellest kirjutan lähemalt juba allpool.
• Rahatrükk vs kokkuhoid
  Ameeriklased räägivad seda, mida Keynes õpetas ehk majandussurutise tingimustes tuleb rahapakkumist suurendada, et maandumist pehmendada ja uuele tõusulainele korralik pinnas luua. Eurooplased teevad aga hoopis kokkuhoiueelarveid, sest võlakirjaturgude armuandmine ei saa igavesti kesta. Kõige lihtsam on alati minna rohujuure ehk mikroökonoomika tasemele. Eraisik, kes on ennast lõhki laenanud ei saa pangast enam laenu. Miks peaksid siis riigid saama sellises seisus!? Riik koosneb ju nendest samadest inimestest.Olen ka varem kirjutanud, et kriisieelne maailm oli arvatavasti selline, mis poleks pidanud üldse eksisteerima. See oli muinasjutt, mis ei saanudki igavesti kesta või muusika, mis ei saanudki igavesti kõrvu kosta. Miks siis seda taga nutta ja juurde laenata, et seda veel viivuks tagasi saada. Parem õudne lõpp kui lõputa õudus!

  Poliitiku tugevust näitab tema võime teha ebapopulaarseid otsuseid. Poliitik esindab enda valijaid, mitte aga Brüsseli või Frankfurdi ametnikke või semusid. Ma näiteks usun, et Iirimaa “poliitikud” oleksid võinud valida teise tee ja mõistlik oleks olnud kirjutada maha osa välismaa võlakirjaomanike nõuetest. Ehk siis teha osaliselt sama, mida tegi Island. Tahame või mitte, kuid ühel päeval peavad nad selle otsuse niikuinii tegema. Kui sa oled pankrotis, siis pole mõtet teha nägu nagu kõik oleks vanaviisi.

  Huvitav saab olema vaadata, kes on valinud õige tee. Kas ameeriklased oma rahatrüki või eurooplased oma säästueelarvetega. Kaldun arvama, et ameeriklastel läheb paremini. Juba kasvõi seetõttu, et neil on ühine eelarvepoliitika ja kontroll maailma kõige olulisema reservvaluuta üle. Eurooplastel on ainult üks ühine asi – unistus võimatust liidust, mille peaksid moodustama niivõrd erinevad rahvusriigid. Kardan, et eurooplased peavad pettuma. Ma võin olla valel arvamusel 2 aasta perspektiivis, kuid 10 aasta pärast euroala tänasel kujul enam pole. Euroala pidi ju olema nö džentelmenide klubi, kuid tänaseks on selge, et selles klubis napib džentelmene. Neid on, kuid lisaks on ka selliseid, kes tegelevad loomingulise statistikaga ja eelarvete ilustamisega (Kreeka, Itaalia jne).

• Inflatsioon vs deflatsioon
  Kaldun arvama, et läänemaailma ootab lähematel aastatel ees deflatsioon. Inflatsiooninäitajad võivad siin ajutiselt küll teha põrke üles, kuid seda hullem saab olema hilisem kukkumine. Kui vaadata Vana Euroopa riikide rahvastikupüramiide, siis midagi ilusat me seal ei näe. USA majandusel on minu arvates selged struktuursed probleemid. Tootmine on viidud Aasiasse ja töökohti napib. Finantsinnovatsioon on küll kohati suurendanud pankade personali, kuid sellega koos on kasvanud ka riskid ja tulemust nägime 2008. aasta sügisel.Ma saan aru, et keskpankadel on täna veel olemas mandaat võidelda deflatsiooniliste nähtudega, kuid kauaks? Föderaalreserv on tänaseks majandusse pumbanud enam kui 2 triljonit dollarit, kuid tulemust pole. Struktuursed probleemid ju jäävad – endiselt on mõistlikum luua töökohti Aasiasse ja mitte USA-sse. Sa võid visata helikopteri pealt tonnide kaupa dollareid alla, kuid kui efektiivsem tootmine käib Aasias, siis sinna see raha ka liigub. Ameerika autotööstuse päästmise farsist ei hakka ma siin kirjutamagi.

  Minu arvates tuleks USA-s vähendada riigisektori teenistujate arvu ja kulubaasi. Sama tuleks teha ka riigikaitses. Väga raske on siin midagi üllatavat välja pakkuda, sest minu arvates on USA kaotanud liidripositsiooni. Usun näiteks, et USA-l on ees samasugune saatus nagu Jaapanil ehk madal majanduskasv ja kõrged maksud aastakümneteks. Kasv saab olema Brasiilias, Vietnamis, Hiinas, Indias ja mujal, kuid ka seal oodatust madalam, sest lääs ei tarbi enam nii palju kui varem ja kohapeal on surve tööjõu- ja muude kulude tõusule.

  Eelnevalt kirjutasin, et USA saab kriisi ohjeldamisega paremini hakkama ja rahatrükk päästab Ameerika. Seda siiski vaid lühiajaliselt. Tänase defitsiidi maksavad kinni tulevased põlvkonnad oma sissetulekutega ja see tähendab suuremat maksukoormust. Suurem maksukoormus tähendab aga väiksemat tarbimist ja seetõttu uut survet maksusüsteemile.

• Varud
  Mitte keegi ei räägi sellest, et näiteks USA ettevõtete valmistoodangu varud on üsna lähedal 2008nda aasta tipule (vaata alumist graafikut). See on ohumärk. Esiteks on varude kasv tõstnud kuntslikult SKP-d ja ma ei üllatuks kui lähematel kvartalitel muutub USA SKP kasv taas negatiivseks, sest lattu pole lõpmatuseni mõtet toota. Teiseks näitab varude kasv seda, et ettevõtetel ei saa kasvavate toorainehindade tingimustes olema väga palju mänguruumi kõrgemate sisseostuhindade ülekandmisel lõpptarbijale. Kolmandaks näitab varude kasv ja tase seda, et tarbijate nõudlus on endiselt madal. Ja see on ka loogiline, sest tarbija laenukoormus on suur ja kindlustunne madal. Ühekordsed stiimulid teevad imet, kuid seda vaid lühiajaliselt

• Kuld ja rahasüsteemi kollaps
  Viimasel ajal räägitakse palju paberraha kadumisest ja rahasüsteemi kokkukukkumisest. Neid jutte ei maksa väga tõsiselt võtta. Kulla ja hõbeda hind on minu arvates tasemel, kus edasine ülesliikumine saab olema väga raske. Hinnaliikumised on läinud vertikaalseks. Esiteks mängib kogu turg praegu ühes suunas ja kõik me teame, kuidas sellised liikumised lõppevad. Kulda investeerivate ETF-de füüsilise kulla varud on täna sellised, mis igasuguse müügisurve tekkimisel suruvad hinna kümnete protsentide võrra allapoole, sest füüsilisel turul pole selle kulla ja hõbedaga lihtsalt midagi peale hakata.Rahasüsteem ei kao kuhugi. Jaapan on üle 10 aasta viljelenud ekspansiivset rahapoliitikat. Majanduskasv on seal aga nullilähedane ja jeen viimasel ajal hoopis tugevneb. Inimene kipub ümbritsevat ikka ülehindama ja paanikasse sattuma. Rahu!
• Hiina ülekuumenemine
  Kui vaadata Hiina majaduskasvu, hindade dünaamikat ja laenumahtude kasvu, siis peaks igaüks aru saama, et see on mull, mis ootab lõhkemist. See ei pruugi juhtuda järgmisel kuul, kuid aasta pärast me meedias Hiina osas nii positiivseid uudiseid kohe kindlasti ei kohta. Hiinlased on ka ise probleemist aru saanud ning tõstetud on keskpanga reservimäära ja baasintressi. Lumepall on siiski juba veerema hakanud ja mitte kõik ei pääse.Kui nüüd arvestada seda, et meedia ja ka paljud analüütikud näevad Hiinas ühte maailma majanduse tugijalga ja kasvumootorit, siis võib eeldada, et Hiina majanduse jahenemine ei saa olema meeldiv vaatepilt. Tagajärjed jõuavad igale poole ja üsna valusalt. Kavatseme aasta alguses minna lühikeseks Hong Kongis kaubeldava Hang Sengi indeksfutuuriga, sama kauplemisideed saab rakendada ka USA-s kaubeldavate indeksfondidega (sümboliks on FXI ja FXP).

Futuurituru 2011 prognoosid

• Aktsiad
  
  Meie hinnangul on aktsiad täna ülehinnatud ja ootame 2011. aastaks aktsiaturgude kukkumist. See kehtib nii arenenud kui kui arenguriikide aktsiaturgude kohta. Hiina majanduse jahtumine, oodatud majanduskasvu saabumata jäämine Euroopas ja USA-s pole kindlasti selline keskkond, mis õigustaks aktsiahindade tõusu. Investorite kindlustunne aktsiahindade tõusu on niivõrd kõrgel, et kukkumine on vältimatu. Aktsiate hinnatõusu ei toeta ka järgmiste aastate arenenud riikide eelarvekärped ja maksutõusud. Ka VIX räägib sama juttu.Oleme aktsiate kukkumise kaitseks ostnud erinevate indeksaktsiate pikaajalisi müügioptsioone. Samas müüme ka lühiajalisi müügioptsioone lühikeseks.
• Valitsuse võlakirjad
  
  Euroopa võlakirjadele saab 2011 olema veel hullem kui 2010. Kuigi tootlused on ajalooliselt üsna head, tuleb tunnistada, et riskid aina suurenevad. Oma isiklikku raha me Euroopa võlakirjadesse küll ei paneks, sest tootluste eeldatav tõus raskendab nii Iirimaa, Hispaania kui ta teiste riikide olukorda veelgi. USA võlakirjad on paremas seisus, sest jahtuv majandus Hiinas ja vastavad aktsiaturgude kohanemised saavad USA võlakirju kindlasti toetama. Raha peab ju kusagil hoidma. Investorina eelistaksime kindlasti USA võlakirju Euroopa omadele, sest ameeriklased on ühtsemad ja nad suudavad probleeme kiiremini ja paremini lahendada. Eurooplased jäävadki kemplema, sest erinevatest rahvusriikidest koosneva heaoluliidu loomine on meie hinnangul võimatu. Sakslaste kannatus katkeb ka ühel hetkel.Meie hinnagul tasub järgmisel aastal kasutada ära igat USA võlakirjade futuuride kukkumist müügioptsioonidega lühikeseks minekuks. Pikk futuur koos pika müügioptsiooniga on ka hea lahendus. Kui kordub Jaapan, siis on tänane 10 ja 30-aastase võlakirja tootlus lausa imeline.
• USA dollar
  
  Likviidsed varad on meil endiselt USA dollaris. Kui arvestada, et tegutseme eurotsoonis, siis tuleneb sellest kursirisk, kuid oleme nõus seda riski hoidma kuni EURUSD tasemeni 1.43. Kui euro peaks nii kõrgele dollari vastu tõusma, siis läheme taas üle eurole. Meie hinnangul saab see aga toimuda alles siis kui eurotsoonist visatakse välja need riigid, kes sinna ei sobi. Usume, et need, kes panustavad dollari kokkukukkumisse või koguni asendamisesse mõne teise rahaühikuga eksivad rängalt.
• Euro
  
  Eurol on häid päevi, kuid rohkem on halbu. On arusaadav, et Euroopa poliitikud on eurosse nii palju panustanud ja seda kulukam saab see õppetund maksumaksja jaoks olema. Kreeka ja teiste probleemiks on see, et nad said ligipääsu odavale rahale tänu eurotsooni liikmelisusele. Kui arvestada Kreeka valitsussektori ja ettevõtete efektiivsust, siis poleks nad mitte kunagi pidanud nii odavat raha saama, kuid turg pidas eurotsooni liikmelisust piisavaks argumendiks. Turg eksis, sest neid pimestas illusioon.EURUSD spoti astmeline müük ülesminekul ja futuuri ostuoptsioonidega lühikeseks minek alates tasemest 1.60 on meie arvates üsna mõistlik.

  Robert Mundell ja tema optimaalse valuutapiirkonna teooria on üheks ideaaliks, mis toetas ka eurotsooni loomist. Samas eurotsoon ei vasta optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumitele ja ma olen üsna kindel, et rahvuslikud tõekspidamised ei lase nendel eeltingimustel ka lõplikult tekkida. Teooria kohaselt võiksid optimaalse valuutapiirkonna luua riigid, mille koostööd ja keskkonda iseloomustavad järgmised faktid:

  • on tagatud tööjõu VABA liikumine
  • kapitali vaba liikumine ja hindade ja palkade paindlikkus
  • eksisteerivad riikidevagelised fiskaalsed ülekandemehanismid
  • riikide majandustsüklid on sarnased
• Jaapani jeen
  
  Kuuldused jeeni surmast on liialdatud. Aasta keskpaigas ootame koguni jeeni tugevnemist nii dollari, euro kui ka naela suhtes. Tõesti, seda vaid lühiajaliselt, sest Jaapan on endale nii sügava augu kaevanud, et sealt välja rabeleda on tõsiselt raske. Alustagem kasvõi maksusüsteemist või lõpetagem tootmise omahinnaga. Midagi pole teha, kuid naabrite juures on odavam toota, ent ka teadmised on seal nüüd olemas.Jaapani jeeni futuuri ostuoptsioonide lühikeseks minek peaks olema suhteliselt mõistlik lähenemine ja seda tasemest 1.4 (mitte spot, vaid futuur) ja ülespoole. Jeeni futuuri müüme tasemel 1.36 ja üle selle.
• Toornafta
  
  Kuigi tänaval sõidavad autod edasi, siis on selge, et järgmiste aastate majanduskasv saab olema oodatust kesisem. Baltic Dry Index näitab minu arvates väga ilmekalt, et buumiaegsete kaubavedude mahuni ja majanduskasvuni on veel pikk tee minna. Meie hinnangul ei kauple toornafta järgmisel aastal üle 150 ega alla 50. Siit ka põhjus, miks võiks minna lühikeseks nii ostuoptsioonidega ülevalpool 150 tasemest ja müügioptsioonidega allpool 50 tasemest. Kui nafta peaks tõusma tasemeni 100 dollarit barreli eest, siis läheme futuuridega lühikeseks kasutades kindlasti hedge’i.
• Maagaas
  
  Oleme viimastel kuudel müünud lühikeseks futuuri müügioptsioone. Samas oleme valmis minema pikaks kui futuur kukub tasemeni 3.0 või alla selle. Me ei näe võimalust, et maagaasi hind läheks üle 10 New Yorgi kaubabörsil. USA-s ja mujalgi avastatud uued leiukohad hoiavad hindu veel aastakümneid all. Selleks, et hinnad üles läheksid oleks vaja mingisugust geopoliitilist sündmust, kuid ka siis oleks hinnatõus lühiajaline.
• Kuld ja hõbe
  
  Eelistame jätkuvalt minna kulla ja hõbeda ostuoptsioonidega lühikeseks. Kulla puhul meeldivad meile eriti tasemed 2500, 3000 ja 5000. Hõbeda puhul tasub vaadata tasemeid 50 ja üle. Meie hinnangul on nii kulla kui ka hõbeda hinda juba kõige mustemad stsenaariumid sisse arvutatud. Ja nagu eelnevalt kirjutasin ei arva ma, et viimse päeva stsenaariumid realiseeruks. USA-d ootab ees Jaapani saatus. Hiina, Brasiilia ja teiste riikide majanduskasvu numbrid kahanevad. Raske on sellises keskkonnas ette näha kulda kauplemas tasemel 2000 ja üle selle.Ma saan aru, et inimesed hakkavad aktiivsemalt tarbima siis kui nende kinnisvara on vee alt välja tulnud võrreldes laenukohustusega. Selleks on vaja inflatsiooni. Samas inflatsiooni saab täna tekitada vaid riigieelarve defitsiidiga ja ka seda vaid lühiajaliselt. Kui me saaksime kõik oma kohustused saata näiteks kosmosesse ja jätta alles vaid varad, siis ma usun inflatsiooni, kuid suureneva välisvõla, kõrgemate maksude ja muude tingimuste keskkonnas pole inflatsioon kahjuks võimalik. Inimene ei ole loll, ta saab aru, et ees ootab kõrgemate maksudega keskkond ja ta säästab juba täna. Seda enam, et paljudel on kohustuste poolel kinnisvaralaenud, mis ületavad vastavaid varasid. USA-s on isegi uuringuid tehtud sellest, kuidas eeldatav maksude tõus mõjutab tarbimist ja kõik need uuringud räägivad ühte keelt. Bushi maksusoodustuste pikendamine 2 aasta võrra ei lahenda struktuurseid probleeme, vaid teeb lõppseisu veelgi hullemaks.
• Sojauba
  
  Varude osas võiks alanud aasta olla parem, kuid ajaloolises kontekstis on ka tänane varude tase piisav. Sojauba on ajalooliselt üks meie lemmikinstrumente olnud. Järgmiseks aastaks prognoosime kauplemisvahemikuks 900 ja 1600 vahel. Sellele vastavalt oleme müünud lühikeseks nii märtsi, mai kui ka juuli 2000 müügioptsioone. Kui hind peaks kukkuma tasemeni 1000, siis läheme ka müügioptsioonidega lühikeseks. Hiina on sojaubade suurim tarbija, seega on oluline jälgida Hiina majanduses toimuvat.
• Nisu
  
  Chicagos kaupleva nisu puhul prognoosime me järgmise aasta hinnalaeks 1200. Samas kui hind peaks langema tasemeni 475, siis läheme futuuridega pikaks. Venemaa põud ei suutnud nisu hinda palju toetada. Lühiajalise hinnatõusu tulemusena peaks aga järgmise aasta saak tulema tunduvalt parem, sest Austraalias ja mujalgi suurendati külvipinda.
• Mais
  
  Maisi hind sõltub paljuski toornafta hinna liikumisest, sest suur osa maisist kasutatakse ära alternatiivsete kütuste tootmiseks. Seega ei näe me ees suurt tõusu, vaid pikem väikest langust.
• Suhkur
  
  Maailma varude tase on viimase 10 aasta madalaimal tasemel. Samas usume, et nii India kui ka Brasiilia on oma toodangumahtu alahinnanud, et hinda toetada. Suhkru hind võib meie hinnangul 2011. aastal tõusta New Yorgis tasemeni 40, kuid raske uskuda, et üle nimetatud taseme. Oleme müünud märtsi ja kaugemate kuude ostuoptsioone tasemel 50 ja üle. Kui hind peaks kukkuma tasemeni 20, siis läheme futuuriga pikaks ja müüme müügioptsioone tasemetel 15 ja alla selle.
• Kohvi
  
  Kohvi hinna osas on raske näha ette suurt kukkumist, pigem võib hind jääda püsima tasemel 200 või liikuda ülespoole. Suvine kuumus mõjus kohati Brasiilia istandustele laastavalt ja neid tagajärgi näeme me veel pikemat aega. Eelistatud on müüa 130 ja alla selle müügioptsioone, kuid kardan, et päris head võimalust positsioonide võtmiseks ei pruugi tulla, sest viimaste kuude ostuhuvi on olnud küll äärmiselt muljetavaldav.
• Kakao
  
  Elevandiluuranniku valimised ja neile järgnenud rahutused on toonud kaasa hindade tõusu. Samas me ei usu, et 2011. aasta lõpus kaupleb kakao hind väga palju üle taseme 3500.
• Puuvill
  
  India peatas puuvilla ekspordi kuni märtsini ja see otsus on toonud kaasa uue hinnatõusu. Sellele vaatamata pole avatud lepingute kogused väga palju muutunud ning Hiina futuuribörsil on avatud positsioonide maht kukkunud lausa katastroofilise kiirusega. Eelistame minna puuvilla futuuriga aasta alguses lühikeseks. Nii nagu nisuga on ka puuvilla tootjad oma külvipinda üsna palju suurendanud, mis tähendab, et nõudluse katmisega uuel aastal probleeme ei saa olema.
• Apelsinimahl
  
  Florida aastalõpu külmad ei jäänud ka sellel korral tulemata. Oodati siiski hullemat. Eelistame müüa Ney Yorgi börsil lühikeseks tasemeid 220 ja üle selle. 200 peal läheme futuuriga lühikeseks.
• Eurodollari intress
  Meie hinnangul tasub müüa paari kuu kaupa ette taseme 99 ja alla selle müügioptsioone. Enne kui USA tööturg ei parane pole näha ka baasintressimäära tõusu. Ajutised paanikahood Euroopas võivad eurodollarit küll natuke langetada, kuid seda vaid hetkeks. Peaks olema suhteliselt riskivaba tehing.

Mõtteid kauplemisest

Kohati võisid eelnevad arvamused tunduda liiga pessimistlikud. Võibolla on see tingitud asjaolust, et viimastel aastatel on paljud näinud ümbritsevat liiga optimistlikuna. Ma arvan, et isegi täna on inimesed taas liiga optimistlikuks muutunud. Vaatasin mõned päevad tagasi USA tehnoloogiasektori aktsiate indeksfondi QQQQ viimaste aastate liikumist. Tundub uskumatuna, et 10% tööpuuduse tingimustes on aktsia hind jõudnud tagasi 2007nda aasta tipptasemeni. See ei ole normaalne.

Kui arvestada, et Euroopa paljud riigid võitlevad ellujäämise nimel, siis tuleb aru saada ettevaatlikkuse olulisusest. Minu arvates on mõistlik selline samm, kus ennast ülelaenanud riigile enam uusi laene peale ei anta ja välismaised võlakirjade omanikud peavad mingi osa nõuetest maha kirjutama. Ka riiklikel võlakirjadel peab olema risk käega katsutav, sest muidu jäämegi me ühest mullist teise sõitma. Inimesena ma saan aru, et kreeklastel ja teistel on raske, kuid eestlane ei pea kinni maksma teiste riikide tarbimishullust ja selle tagajärgi. Kui nii jätkame, siis ma ei üllatuks kui Euroopa erinevates riikides hakkavad tekkima äärmusnatsionalistlikud liikumised.

Aprillikuus rääkisime ühe sõbraga konservatiivsest ja riskantsest kauplemisest. Ta ütles, ja nii räägivad ka paljud teised, et tema hakkab konservatiivselt kauplema siis kui pangakontol on 10 miljonit dollarit. Kardan, et riskantse kauplemisega ei jõua kunagi nii kaugele, kus saaksid hakata konservatiivselt kauplema. Elu ei tööta nii.

Kauplemine on kõige raskem valdkond, mida ma üldse tean. Siin on iga otsus kas õige või vale ja tulemuseks on kas kasum või kahjum. Iga uue päeva turuliikumine ei sarnane ühegi teise päevaga minevikust. Eksisteerivad küll mustrid, kuid see pole püha graal.

Futuuride ja futuurioptsioonidega kauplemine on nullsumma mäng. Iga kaotatud summa on kellegi võit ja vastupidi. Seda tuleks iga päev meeles pidada. Kunagi panin enda kauplemisterminaali peaaknasse lause, mis seisab seal tänaseni ja seda näen kogu aeg kui programm lahti on. Selleks lauseks on: “Ma ei tea mitte midagi!”

2011. aastal kaubeldes tasub meeles pidada, et turud võivad käituda ebaratsionaalselt kauem kui su kontol raha jätkub. Ikka on nii, et kui oled mõne hullumeelse tehingu teinud, siis turg pöördub kohe pärast seda kui su konto on hävinud. Seega avagem vähem positsioone ja hoidkem rohkem tagatisevaba raha. Nende ees, kes 2011. aasta lõpus veel kauplevad võtan siiralt mütsi maha. Edukat uut investeerimisaastat!

Ingmar Mattus
Spada Capitali juhtivpartner