Optsioon

Kuidas aastal 2011 edukalt kaubelda ja ellu jääda

Emotsioone aastast 2010

Aasta 2010 oli küllaltki üllatusterohke ja tõi nii mõnelegi kauplejale hävingu. Oma likviidsed varad vahetasime juba 2009nda aasta lõpus eurost dollarisse, kuid sellele vaatamata ei uskunud me, et euro saab sellise hoobi nagu juhtus maikuus 2010. Üsna huvitavaks kujunes ka kohvi ning suhkru liikumine, kuid need olid ettearvatavad ja kaubeldavad. Hoopis omaette analüüsi või koguni raamatut väärib aga puuvilla liikumine, mida illustreerib alljärgnev graafik.

Kui suvel oma meeskonnaga koosolekut pidasime, siis ütlesin välja, et aasta pärast on maailmas ja ka Eestis poole võrra vähem neid kauplejaid, kes ka optsioonide väljakirjutamisega tegelevad. Turud olid lihtsalt selleks hetkeks nii ettearvamatuks muutunud, et vaid väga konservatiivsetele võis elulootust prognoosida. Ma arvatavasti ei eksi kui ütlen, et kõik nii Eesti kui ka maailma futuurikauplejad omasid sügisel puuvilla positsioone. Kes mängis tõusule, kes langusele, kes paigalseisule… see polegi nii oluline. Oluline on see, et puuvilla liikumine andis teatud mõttes surmava hoobi paljudele Eesti ja ka kaugemal tegutsevatele kauplejatele. Selline on kurb reaalsus, kuid elu läheb edasi. Öeldakse: kui sa oled rõõmu tundnud mängust enesest, oled sa ka kaotades võitnud.

Aasta üks paremaid tehinguid sündis kauplemisest nisuga augustikuus. Kui Venemaa ekspordi peatas, siis sööstis nisu hind Chicago kaubabörsil nädalaga ligemale 25% kõrgemale. Kui hind oli 860 juures, siis kirjutasime välja detsembrikuu taseme 2000 ostuoptsioone. Sisuliselt riskivaba, kuid väga hea tootlusega tehing. Nisu liikumine oli augustis tõepoolest üsna volatiilne ja seda näitab ka järgmine graafik.

Kõige suuremat tootlikkust pakkusid meile tehingud teraviljade, kohvi, suhkru, toornafta, kulla ja jaapani jeeniga. Kõige enam eksisime lühiajalisel kauplemisel EURUSD ja puuvillaga. Valuutatehingute osakaalu oleme viimastel kvartalitel tunduvalt vähendanud, sest keskpankade turusolkimine jätkub kindlasti ka edaspidi.

Aasta 2011 peamised märksõnad

• Näitemäng
  Tarkuse kunst seisneb selekteerimisoskuses. Samas katsu sa siin selgeks teha, kes räägib tõtt ja kes valetab. Wikileaksi avaldatud dokumentide kohaselt räägivad Hiina riigijuhid eravestlustes, et Hiina statistikat ei tasu uskuda. Kui nüüd päris tõsiselt tõele näkku vaadata, siis ega ei teagi kohe, mida nii USA, Hiina kui ka Euroopa ametlikest aruannetest arvata. Suvel euroalal tehtud pankade stresstestid naerdi turu poolt välja - kõik said aru stresstesti eesmärgist luua illusioon nagu kõik oleks kõige paremas seisus Euroopa panganduses. Poliitikud rääkisid enne kriiisi, et tõus jätkub. Nad eksisid. Nüüd räägivad Euroopa, USA ja ka teiste regioonide poliitikud juttu, mille kohaselt on alanud uus tõusutsükkel. Kas tõesti? Kohe mitte ei usu. SKP kasv on ju ilus asi, kuid armastatakse rääkida nominaalsest mitte aga reaalsest SKP kasvust. Eesti 2010 SKP nominaal- ja reaalkasv on nagu öö ja päev. Andke mulle tõesti andeks.
• Segadus
  On meil siis nüüd kriis läbi või mitte? Kas tööpuudus kahaneb või tuleb töötuid juurde? Milline on mitteametlik tööpuudus? Kas Fedi rahatrükk aitab, kas eurotsoon stabiliseerub, kas Hiina majandusime muutub majanduskolliks, kas euro toob Eestile ülespuhutud tõusu??? Üks on kindel – sellises keskkonnas ei hakka keegi endale 5ndat iPhone ega ka 3ndat luksusautot ostma. Investeerimismaailmas valitseb samuti segadus ja seda vaatamata asjaolule, et 99% turuosalistest on kõik mängu pannud ehk panus on tõusule. Turg liigub tavaliselt sinna, kus kõige suurem osa turuosalisi saab kõige valusama hoobi kõige kiiremini ehk siis sellel korral ootaks liikumist allapoole.
• Paanika
  Investeerimismaailm ja tädi Maali on üsna ärevaks muutunud. Kui Kreeka, Hispaania või Iirimaa CDS sööstab üles, siis antakse eurole korralik hoop kiiresti ära ja nii, et ECB peab Ameerika kolleegidelt dollareid laenama. Ka tädi Maali võib vajadusel üsna kiiresti poodi minna ja oma naaberriikide kaasvõitlejatega sünkroniseeritult tatart hakata ostma. 2011 ei saa selles osas erand olema. Hiinas tõusevad toiduainete hinnad viimastel kuudel 10% ja enam (lugesid õigesti). Mõned räägivad, et selle vastu aitab kulla ost, kuid ma ei usu nendesse viimse päeva kuulujuttudesse. Samas makse ja hindu ei saa sa igavesti tõsta ja poliitilist udujuttu ei usu ka varsti enam keegi kui kohe kiiresti majanduskeskkond paremaks ei lähe. Ühel hetkel toores jõud väsib udujuttudest ja ta tuleb tänavale nagu Kreekas ja Iirimaal või tundengid Londonis ja Roomas. Poliitilise establishmendi homne päev ripub minu arvates juuksekarva otsas. Ja seda olukorda ei paranda PRINT-nupu vajutamine rahatrükkimise masinal, kuid sellest kirjutan lähemalt juba allpool.
• Rahatrükk vs kokkuhoid
  Ameeriklased räägivad seda, mida Keynes õpetas ehk majandussurutise tingimustes tuleb rahapakkumist suurendada, et maandumist pehmendada ja uuele tõusulainele korralik pinnas luua. Eurooplased teevad aga hoopis kokkuhoiueelarveid, sest võlakirjaturgude armuandmine ei saa igavesti kesta. Kõige lihtsam on alati minna rohujuure ehk mikroökonoomika tasemele. Eraisik, kes on ennast lõhki laenanud ei saa pangast enam laenu. Miks peaksid siis riigid saama sellises seisus!? Riik koosneb ju nendest samadest inimestest.Olen ka varem kirjutanud, et kriisieelne maailm oli arvatavasti selline, mis poleks pidanud üldse eksisteerima. See oli muinasjutt, mis ei saanudki igavesti kesta või muusika, mis ei saanudki igavesti kõrvu kosta. Miks siis seda taga nutta ja juurde laenata, et seda veel viivuks tagasi saada. Parem õudne lõpp kui lõputa õudus!

  Poliitiku tugevust näitab tema võime teha ebapopulaarseid otsuseid. Poliitik esindab enda valijaid, mitte aga Brüsseli või Frankfurdi ametnikke või semusid. Ma näiteks usun, et Iirimaa “poliitikud” oleksid võinud valida teise tee ja mõistlik oleks olnud kirjutada maha osa välismaa võlakirjaomanike nõuetest. Ehk siis teha osaliselt sama, mida tegi Island. Tahame või mitte, kuid ühel päeval peavad nad selle otsuse niikuinii tegema. Kui sa oled pankrotis, siis pole mõtet teha nägu nagu kõik oleks vanaviisi.

  Huvitav saab olema vaadata, kes on valinud õige tee. Kas ameeriklased oma rahatrüki või eurooplased oma säästueelarvetega. Kaldun arvama, et ameeriklastel läheb paremini. Juba kasvõi seetõttu, et neil on ühine eelarvepoliitika ja kontroll maailma kõige olulisema reservvaluuta üle. Eurooplastel on ainult üks ühine asi – unistus võimatust liidust, mille peaksid moodustama niivõrd erinevad rahvusriigid. Kardan, et eurooplased peavad pettuma. Ma võin olla valel arvamusel 2 aasta perspektiivis, kuid 10 aasta pärast euroala tänasel kujul enam pole. Euroala pidi ju olema nö džentelmenide klubi, kuid tänaseks on selge, et selles klubis napib džentelmene. Neid on, kuid lisaks on ka selliseid, kes tegelevad loomingulise statistikaga ja eelarvete ilustamisega (Kreeka, Itaalia jne).

• Inflatsioon vs deflatsioon
  Kaldun arvama, et läänemaailma ootab lähematel aastatel ees deflatsioon. Inflatsiooninäitajad võivad siin ajutiselt küll teha põrke üles, kuid seda hullem saab olema hilisem kukkumine. Kui vaadata Vana Euroopa riikide rahvastikupüramiide, siis midagi ilusat me seal ei näe. USA majandusel on minu arvates selged struktuursed probleemid. Tootmine on viidud Aasiasse ja töökohti napib. Finantsinnovatsioon on küll kohati suurendanud pankade personali, kuid sellega koos on kasvanud ka riskid ja tulemust nägime 2008. aasta sügisel.Ma saan aru, et keskpankadel on täna veel olemas mandaat võidelda deflatsiooniliste nähtudega, kuid kauaks? Föderaalreserv on tänaseks majandusse pumbanud enam kui 2 triljonit dollarit, kuid tulemust pole. Struktuursed probleemid ju jäävad – endiselt on mõistlikum luua töökohti Aasiasse ja mitte USA-sse. Sa võid visata helikopteri pealt tonnide kaupa dollareid alla, kuid kui efektiivsem tootmine käib Aasias, siis sinna see raha ka liigub. Ameerika autotööstuse päästmise farsist ei hakka ma siin kirjutamagi.

  Minu arvates tuleks USA-s vähendada riigisektori teenistujate arvu ja kulubaasi. Sama tuleks teha ka riigikaitses. Väga raske on siin midagi üllatavat välja pakkuda, sest minu arvates on USA kaotanud liidripositsiooni. Usun näiteks, et USA-l on ees samasugune saatus nagu Jaapanil ehk madal majanduskasv ja kõrged maksud aastakümneteks. Kasv saab olema Brasiilias, Vietnamis, Hiinas, Indias ja mujal, kuid ka seal oodatust madalam, sest lääs ei tarbi enam nii palju kui varem ja kohapeal on surve tööjõu- ja muude kulude tõusule.

  Eelnevalt kirjutasin, et USA saab kriisi ohjeldamisega paremini hakkama ja rahatrükk päästab Ameerika. Seda siiski vaid lühiajaliselt. Tänase defitsiidi maksavad kinni tulevased põlvkonnad oma sissetulekutega ja see tähendab suuremat maksukoormust. Suurem maksukoormus tähendab aga väiksemat tarbimist ja seetõttu uut survet maksusüsteemile.

• Varud
  Mitte keegi ei räägi sellest, et näiteks USA ettevõtete valmistoodangu varud on üsna lähedal 2008nda aasta tipule (vaata alumist graafikut). See on ohumärk. Esiteks on varude kasv tõstnud kuntslikult SKP-d ja ma ei üllatuks kui lähematel kvartalitel muutub USA SKP kasv taas negatiivseks, sest lattu pole lõpmatuseni mõtet toota. Teiseks näitab varude kasv seda, et ettevõtetel ei saa kasvavate toorainehindade tingimustes olema väga palju mänguruumi kõrgemate sisseostuhindade ülekandmisel lõpptarbijale. Kolmandaks näitab varude kasv ja tase seda, et tarbijate nõudlus on endiselt madal. Ja see on ka loogiline, sest tarbija laenukoormus on suur ja kindlustunne madal. Ühekordsed stiimulid teevad imet, kuid seda vaid lühiajaliselt

• Kuld ja rahasüsteemi kollaps
  Viimasel ajal räägitakse palju paberraha kadumisest ja rahasüsteemi kokkukukkumisest. Neid jutte ei maksa väga tõsiselt võtta. Kulla ja hõbeda hind on minu arvates tasemel, kus edasine ülesliikumine saab olema väga raske. Hinnaliikumised on läinud vertikaalseks. Esiteks mängib kogu turg praegu ühes suunas ja kõik me teame, kuidas sellised liikumised lõppevad. Kulda investeerivate ETF-de füüsilise kulla varud on täna sellised, mis igasuguse müügisurve tekkimisel suruvad hinna kümnete protsentide võrra allapoole, sest füüsilisel turul pole selle kulla ja hõbedaga lihtsalt midagi peale hakata.Rahasüsteem ei kao kuhugi. Jaapan on üle 10 aasta viljelenud ekspansiivset rahapoliitikat. Majanduskasv on seal aga nullilähedane ja jeen viimasel ajal hoopis tugevneb. Inimene kipub ümbritsevat ikka ülehindama ja paanikasse sattuma. Rahu!
• Hiina ülekuumenemine
  Kui vaadata Hiina majaduskasvu, hindade dünaamikat ja laenumahtude kasvu, siis peaks igaüks aru saama, et see on mull, mis ootab lõhkemist. See ei pruugi juhtuda järgmisel kuul, kuid aasta pärast me meedias Hiina osas nii positiivseid uudiseid kohe kindlasti ei kohta. Hiinlased on ka ise probleemist aru saanud ning tõstetud on keskpanga reservimäära ja baasintressi. Lumepall on siiski juba veerema hakanud ja mitte kõik ei pääse.Kui nüüd arvestada seda, et meedia ja ka paljud analüütikud näevad Hiinas ühte maailma majanduse tugijalga ja kasvumootorit, siis võib eeldada, et Hiina majanduse jahenemine ei saa olema meeldiv vaatepilt. Tagajärjed jõuavad igale poole ja üsna valusalt. Kavatseme aasta alguses minna lühikeseks Hong Kongis kaubeldava Hang Sengi indeksfutuuriga, sama kauplemisideed saab rakendada ka USA-s kaubeldavate indeksfondidega (sümboliks on FXI ja FXP).

Futuurituru 2011 prognoosid

• Aktsiad
  
  Meie hinnangul on aktsiad täna ülehinnatud ja ootame 2011. aastaks aktsiaturgude kukkumist. See kehtib nii arenenud kui kui arenguriikide aktsiaturgude kohta. Hiina majanduse jahtumine, oodatud majanduskasvu saabumata jäämine Euroopas ja USA-s pole kindlasti selline keskkond, mis õigustaks aktsiahindade tõusu. Investorite kindlustunne aktsiahindade tõusu on niivõrd kõrgel, et kukkumine on vältimatu. Aktsiate hinnatõusu ei toeta ka järgmiste aastate arenenud riikide eelarvekärped ja maksutõusud. Ka VIX räägib sama juttu.Oleme aktsiate kukkumise kaitseks ostnud erinevate indeksaktsiate pikaajalisi müügioptsioone. Samas müüme ka lühiajalisi müügioptsioone lühikeseks.
• Valitsuse võlakirjad
  
  Euroopa võlakirjadele saab 2011 olema veel hullem kui 2010. Kuigi tootlused on ajalooliselt üsna head, tuleb tunnistada, et riskid aina suurenevad. Oma isiklikku raha me Euroopa võlakirjadesse küll ei paneks, sest tootluste eeldatav tõus raskendab nii Iirimaa, Hispaania kui ta teiste riikide olukorda veelgi. USA võlakirjad on paremas seisus, sest jahtuv majandus Hiinas ja vastavad aktsiaturgude kohanemised saavad USA võlakirju kindlasti toetama. Raha peab ju kusagil hoidma. Investorina eelistaksime kindlasti USA võlakirju Euroopa omadele, sest ameeriklased on ühtsemad ja nad suudavad probleeme kiiremini ja paremini lahendada. Eurooplased jäävadki kemplema, sest erinevatest rahvusriikidest koosneva heaoluliidu loomine on meie hinnangul võimatu. Sakslaste kannatus katkeb ka ühel hetkel.Meie hinnagul tasub järgmisel aastal kasutada ära igat USA võlakirjade futuuride kukkumist müügioptsioonidega lühikeseks minekuks. Pikk futuur koos pika müügioptsiooniga on ka hea lahendus. Kui kordub Jaapan, siis on tänane 10 ja 30-aastase võlakirja tootlus lausa imeline.
• USA dollar
  
  Likviidsed varad on meil endiselt USA dollaris. Kui arvestada, et tegutseme eurotsoonis, siis tuleneb sellest kursirisk, kuid oleme nõus seda riski hoidma kuni EURUSD tasemeni 1.43. Kui euro peaks nii kõrgele dollari vastu tõusma, siis läheme taas üle eurole. Meie hinnangul saab see aga toimuda alles siis kui eurotsoonist visatakse välja need riigid, kes sinna ei sobi. Usume, et need, kes panustavad dollari kokkukukkumisse või koguni asendamisesse mõne teise rahaühikuga eksivad rängalt.
• Euro
  
  Eurol on häid päevi, kuid rohkem on halbu. On arusaadav, et Euroopa poliitikud on eurosse nii palju panustanud ja seda kulukam saab see õppetund maksumaksja jaoks olema. Kreeka ja teiste probleemiks on see, et nad said ligipääsu odavale rahale tänu eurotsooni liikmelisusele. Kui arvestada Kreeka valitsussektori ja ettevõtete efektiivsust, siis poleks nad mitte kunagi pidanud nii odavat raha saama, kuid turg pidas eurotsooni liikmelisust piisavaks argumendiks. Turg eksis, sest neid pimestas illusioon.EURUSD spoti astmeline müük ülesminekul ja futuuri ostuoptsioonidega lühikeseks minek alates tasemest 1.60 on meie arvates üsna mõistlik.

  Robert Mundell ja tema optimaalse valuutapiirkonna teooria on üheks ideaaliks, mis toetas ka eurotsooni loomist. Samas eurotsoon ei vasta optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumitele ja ma olen üsna kindel, et rahvuslikud tõekspidamised ei lase nendel eeltingimustel ka lõplikult tekkida. Teooria kohaselt võiksid optimaalse valuutapiirkonna luua riigid, mille koostööd ja keskkonda iseloomustavad järgmised faktid:

  • on tagatud tööjõu VABA liikumine
  • kapitali vaba liikumine ja hindade ja palkade paindlikkus
  • eksisteerivad riikidevagelised fiskaalsed ülekandemehanismid
  • riikide majandustsüklid on sarnased
• Jaapani jeen
  
  Kuuldused jeeni surmast on liialdatud. Aasta keskpaigas ootame koguni jeeni tugevnemist nii dollari, euro kui ka naela suhtes. Tõesti, seda vaid lühiajaliselt, sest Jaapan on endale nii sügava augu kaevanud, et sealt välja rabeleda on tõsiselt raske. Alustagem kasvõi maksusüsteemist või lõpetagem tootmise omahinnaga. Midagi pole teha, kuid naabrite juures on odavam toota, ent ka teadmised on seal nüüd olemas.Jaapani jeeni futuuri ostuoptsioonide lühikeseks minek peaks olema suhteliselt mõistlik lähenemine ja seda tasemest 1.4 (mitte spot, vaid futuur) ja ülespoole. Jeeni futuuri müüme tasemel 1.36 ja üle selle.
• Toornafta
  
  Kuigi tänaval sõidavad autod edasi, siis on selge, et järgmiste aastate majanduskasv saab olema oodatust kesisem. Baltic Dry Index näitab minu arvates väga ilmekalt, et buumiaegsete kaubavedude mahuni ja majanduskasvuni on veel pikk tee minna. Meie hinnangul ei kauple toornafta järgmisel aastal üle 150 ega alla 50. Siit ka põhjus, miks võiks minna lühikeseks nii ostuoptsioonidega ülevalpool 150 tasemest ja müügioptsioonidega allpool 50 tasemest. Kui nafta peaks tõusma tasemeni 100 dollarit barreli eest, siis läheme futuuridega lühikeseks kasutades kindlasti hedge’i.
• Maagaas
  
  Oleme viimastel kuudel müünud lühikeseks futuuri müügioptsioone. Samas oleme valmis minema pikaks kui futuur kukub tasemeni 3.0 või alla selle. Me ei näe võimalust, et maagaasi hind läheks üle 10 New Yorgi kaubabörsil. USA-s ja mujalgi avastatud uued leiukohad hoiavad hindu veel aastakümneid all. Selleks, et hinnad üles läheksid oleks vaja mingisugust geopoliitilist sündmust, kuid ka siis oleks hinnatõus lühiajaline.
• Kuld ja hõbe
  
  Eelistame jätkuvalt minna kulla ja hõbeda ostuoptsioonidega lühikeseks. Kulla puhul meeldivad meile eriti tasemed 2500, 3000 ja 5000. Hõbeda puhul tasub vaadata tasemeid 50 ja üle. Meie hinnangul on nii kulla kui ka hõbeda hinda juba kõige mustemad stsenaariumid sisse arvutatud. Ja nagu eelnevalt kirjutasin ei arva ma, et viimse päeva stsenaariumid realiseeruks. USA-d ootab ees Jaapani saatus. Hiina, Brasiilia ja teiste riikide majanduskasvu numbrid kahanevad. Raske on sellises keskkonnas ette näha kulda kauplemas tasemel 2000 ja üle selle.Ma saan aru, et inimesed hakkavad aktiivsemalt tarbima siis kui nende kinnisvara on vee alt välja tulnud võrreldes laenukohustusega. Selleks on vaja inflatsiooni. Samas inflatsiooni saab täna tekitada vaid riigieelarve defitsiidiga ja ka seda vaid lühiajaliselt. Kui me saaksime kõik oma kohustused saata näiteks kosmosesse ja jätta alles vaid varad, siis ma usun inflatsiooni, kuid suureneva välisvõla, kõrgemate maksude ja muude tingimuste keskkonnas pole inflatsioon kahjuks võimalik. Inimene ei ole loll, ta saab aru, et ees ootab kõrgemate maksudega keskkond ja ta säästab juba täna. Seda enam, et paljudel on kohustuste poolel kinnisvaralaenud, mis ületavad vastavaid varasid. USA-s on isegi uuringuid tehtud sellest, kuidas eeldatav maksude tõus mõjutab tarbimist ja kõik need uuringud räägivad ühte keelt. Bushi maksusoodustuste pikendamine 2 aasta võrra ei lahenda struktuurseid probleeme, vaid teeb lõppseisu veelgi hullemaks.
• Sojauba
  
  Varude osas võiks alanud aasta olla parem, kuid ajaloolises kontekstis on ka tänane varude tase piisav. Sojauba on ajalooliselt üks meie lemmikinstrumente olnud. Järgmiseks aastaks prognoosime kauplemisvahemikuks 900 ja 1600 vahel. Sellele vastavalt oleme müünud lühikeseks nii märtsi, mai kui ka juuli 2000 müügioptsioone. Kui hind peaks kukkuma tasemeni 1000, siis läheme ka müügioptsioonidega lühikeseks. Hiina on sojaubade suurim tarbija, seega on oluline jälgida Hiina majanduses toimuvat.
• Nisu
  
  Chicagos kaupleva nisu puhul prognoosime me järgmise aasta hinnalaeks 1200. Samas kui hind peaks langema tasemeni 475, siis läheme futuuridega pikaks. Venemaa põud ei suutnud nisu hinda palju toetada. Lühiajalise hinnatõusu tulemusena peaks aga järgmise aasta saak tulema tunduvalt parem, sest Austraalias ja mujalgi suurendati külvipinda.
• Mais
  
  Maisi hind sõltub paljuski toornafta hinna liikumisest, sest suur osa maisist kasutatakse ära alternatiivsete kütuste tootmiseks. Seega ei näe me ees suurt tõusu, vaid pikem väikest langust.
• Suhkur
  
  Maailma varude tase on viimase 10 aasta madalaimal tasemel. Samas usume, et nii India kui ka Brasiilia on oma toodangumahtu alahinnanud, et hinda toetada. Suhkru hind võib meie hinnangul 2011. aastal tõusta New Yorgis tasemeni 40, kuid raske uskuda, et üle nimetatud taseme. Oleme müünud märtsi ja kaugemate kuude ostuoptsioone tasemel 50 ja üle. Kui hind peaks kukkuma tasemeni 20, siis läheme futuuriga pikaks ja müüme müügioptsioone tasemetel 15 ja alla selle.
• Kohvi
  
  Kohvi hinna osas on raske näha ette suurt kukkumist, pigem võib hind jääda püsima tasemel 200 või liikuda ülespoole. Suvine kuumus mõjus kohati Brasiilia istandustele laastavalt ja neid tagajärgi näeme me veel pikemat aega. Eelistatud on müüa 130 ja alla selle müügioptsioone, kuid kardan, et päris head võimalust positsioonide võtmiseks ei pruugi tulla, sest viimaste kuude ostuhuvi on olnud küll äärmiselt muljetavaldav.
• Kakao
  
  Elevandiluuranniku valimised ja neile järgnenud rahutused on toonud kaasa hindade tõusu. Samas me ei usu, et 2011. aasta lõpus kaupleb kakao hind väga palju üle taseme 3500.
• Puuvill
  
  India peatas puuvilla ekspordi kuni märtsini ja see otsus on toonud kaasa uue hinnatõusu. Sellele vaatamata pole avatud lepingute kogused väga palju muutunud ning Hiina futuuribörsil on avatud positsioonide maht kukkunud lausa katastroofilise kiirusega. Eelistame minna puuvilla futuuriga aasta alguses lühikeseks. Nii nagu nisuga on ka puuvilla tootjad oma külvipinda üsna palju suurendanud, mis tähendab, et nõudluse katmisega uuel aastal probleeme ei saa olema.
• Apelsinimahl
  
  Florida aastalõpu külmad ei jäänud ka sellel korral tulemata. Oodati siiski hullemat. Eelistame müüa Ney Yorgi börsil lühikeseks tasemeid 220 ja üle selle. 200 peal läheme futuuriga lühikeseks.
• Eurodollari intress
  Meie hinnangul tasub müüa paari kuu kaupa ette taseme 99 ja alla selle müügioptsioone. Enne kui USA tööturg ei parane pole näha ka baasintressimäära tõusu. Ajutised paanikahood Euroopas võivad eurodollarit küll natuke langetada, kuid seda vaid hetkeks. Peaks olema suhteliselt riskivaba tehing.

Mõtteid kauplemisest

Kohati võisid eelnevad arvamused tunduda liiga pessimistlikud. Võibolla on see tingitud asjaolust, et viimastel aastatel on paljud näinud ümbritsevat liiga optimistlikuna. Ma arvan, et isegi täna on inimesed taas liiga optimistlikuks muutunud. Vaatasin mõned päevad tagasi USA tehnoloogiasektori aktsiate indeksfondi QQQQ viimaste aastate liikumist. Tundub uskumatuna, et 10% tööpuuduse tingimustes on aktsia hind jõudnud tagasi 2007nda aasta tipptasemeni. See ei ole normaalne.

Kui arvestada, et Euroopa paljud riigid võitlevad ellujäämise nimel, siis tuleb aru saada ettevaatlikkuse olulisusest. Minu arvates on mõistlik selline samm, kus ennast ülelaenanud riigile enam uusi laene peale ei anta ja välismaised võlakirjade omanikud peavad mingi osa nõuetest maha kirjutama. Ka riiklikel võlakirjadel peab olema risk käega katsutav, sest muidu jäämegi me ühest mullist teise sõitma. Inimesena ma saan aru, et kreeklastel ja teistel on raske, kuid eestlane ei pea kinni maksma teiste riikide tarbimishullust ja selle tagajärgi. Kui nii jätkame, siis ma ei üllatuks kui Euroopa erinevates riikides hakkavad tekkima äärmusnatsionalistlikud liikumised.

Aprillikuus rääkisime ühe sõbraga konservatiivsest ja riskantsest kauplemisest. Ta ütles, ja nii räägivad ka paljud teised, et tema hakkab konservatiivselt kauplema siis kui pangakontol on 10 miljonit dollarit. Kardan, et riskantse kauplemisega ei jõua kunagi nii kaugele, kus saaksid hakata konservatiivselt kauplema. Elu ei tööta nii.

Kauplemine on kõige raskem valdkond, mida ma üldse tean. Siin on iga otsus kas õige või vale ja tulemuseks on kas kasum või kahjum. Iga uue päeva turuliikumine ei sarnane ühegi teise päevaga minevikust. Eksisteerivad küll mustrid, kuid see pole püha graal.

Futuuride ja futuurioptsioonidega kauplemine on nullsumma mäng. Iga kaotatud summa on kellegi võit ja vastupidi. Seda tuleks iga päev meeles pidada. Kunagi panin enda kauplemisterminaali peaaknasse lause, mis seisab seal tänaseni ja seda näen kogu aeg kui programm lahti on. Selleks lauseks on: “Ma ei tea mitte midagi!”

2011. aastal kaubeldes tasub meeles pidada, et turud võivad käituda ebaratsionaalselt kauem kui su kontol raha jätkub. Ikka on nii, et kui oled mõne hullumeelse tehingu teinud, siis turg pöördub kohe pärast seda kui su konto on hävinud. Seega avagem vähem positsioone ja hoidkem rohkem tagatisevaba raha. Nende ees, kes 2011. aasta lõpus veel kauplevad võtan siiralt mütsi maha. Edukat uut investeerimisaastat!

Ingmar Mattus
Spada Capitali juhtivpartner

Mida toob teine kvartal

Aasta esimene kvartal on selleks korraks läbi ja nüüd on mõistlik vaadata ettepoole ning mõelda selle peale, mida võiks oodata teiselt kvartalilt. Nii nagu kirjutasime jaanuaris oma aastaprognoosis näeme me käesolevat aastat läbi mitte nii roosade prillide kui möödunud aastat. Sama kehtib ka teise kvartali kohta. Ent ka keerulistel aegadel on võimalik finantsturgudel kasumit teenida.

Märtsiga lõppes ära USA föderaalreservi programm, mille raames ostsid nad turult üles ca 1 triljoni dollari eest kinnisvaraga tagatud väärtpabereid (mortgage backed securities, MBS). Nimetatud tegevus aitas laenuandjatel puhastada oma bilansse ja tekitada juurde vaba raha, mida uuesti turule välja laenata. Programmi lõpp on seadnud USA kinnisvaraturule suure küsimärgi, sest ilma Fed-i poolse abita hakkavad laenukulud kindlasti kasvama ja on seda juba ka tänaseks teinud kui vaadata 30-aastase kinnisvaralaenu intressi.

Euroopa Keskpank annab edaspidi laene välja senisest kvaliteetsemate tagatiste vastu, inglise keskpanga abiprogramm on ka kohe-kohe lõppemas, hiinlased juba jahutavad majandust müües valitsuse võlakirju ja karmistades pankade reservinõudeid. Ehk siis sisuliselt on maailma majanduselt võetud ära kargud ja edaspidi näeme seda, kas majandusruum suudab ka omal jõul edasi toimida.

Aastal 2007 nägid 99% analüütikutest ette vaid tõusu jätku. Nüüd nähakse ette uue tõusu jätkumist ehk uut majanduse kasvufaasi. Analüütikutel on reeglina vale arusaam toimuvast ja nende hinnangute alusel ei tasu sõtta minna. Tõde tuleb leida ise, mis sellest, et see on alati peaaegu võimatu.

Igasugune keskpankade ja valitsuste sekkumine paneks Keynesi kindlasti rõõmustama, kuid see rõõm meie jaoks võib olla üsna lühiajaline. Erasektorit peetakse reeglina efektiivsemaks toimetajaks, miks arvavad siis paljud, et igasugune päästeoperatsioon peab ilmtingimata lähtuma keskvalitsuse poolelt. Ja kas peab üldse tormama päästma kõiki ja kogu aeg? Laissez-faire on meie hinnangul igas olukorras parim alus probleemide lahendamiseks. Täna on üheks kõige teravamaks küsimuseks, kes päästab keskpangad ja valitsused kui neil peaks võhm otsa saama?

2008. aastal süüdistasid G.W. Bush, inglaste Brown ja teised finantssektorit liiga kergekäelises laenamises ja erasektorit laenuhulluses. Täna, kui erasektor on oma laenumahte vähendamas, on nende asemele asunud valitsused ja keskpangad. Ehk siis tõesena tundub enam kui 200 aastat vana ja võibolla veel enamgi mõte, et:

Mida me õpime ajaloost on see, et me ei õpi ajaloost.

Kui 2008. aastal tekkis õhupalli sisse auk, siis oleks võinud sellel õhupallil lasta tühjaks minna ning siis oleks võinud võtta uue õhupalli, sest kust need majandustsüklid ikka tulevad. Mida aga valitsused ja keskpangad tegid on see, et nad võtsid selle sama katkise õhupalli ja on siiani seda jätkusuutlikuks õhupalliks üritanud puhuda jättes muide mulje, et see on täiesti mõistlik ja ainuõige. Jääb vaid üle nõustuda Hardo Pajula hiljutise arvamusega rumaluse võidukäigust kuigi tema arvamus käis pisut teise ühiskonnaklassi kohta.

Vaadates peale tänastele hindadele, olgu selleks toorained, aktsiad või võlakirjad, siis tekib meil küll tunne, et ühest kuristikust alla kukkudes ja ellu jäädes oleme kohe kiirust kogudes jõudmas uue kuristiku ääreni. See kuristik võib saabuda juba 20. aprillil kui kreeklased peavad 8 miljardi euro eest võlakirju lunastama. Tänaseks lõppenud ekspansiivne rahapoliitika on kaotanud ära võimaluse, kus kõik riigid saavad ilusate silmade eest valimatult laenukoormust suurendada õigustades ennast eesolevate kasvuaastatega. Aga mis siis kui kasvu ei tulegi järgmise 5 aasta jooksul? Me võime küll eksida, kuid maainimese terve mõistus ütleb seda, et üleliigsest laenamisest tingitud kriisi ei saa jätta seljataha uue üleliigse laenamisega olgu selleks uueks laenajaks kes tahes.

Tänane toornafta hind tasemel 85 dollarit barreli eest on näkkusülitamine tervele majandusmõtlemisele. Uuelt kvartalilt ootame sellele vaatamata hinna püsimist samal tasemel või isegi kõrgemal, sest spekulatiivset raha on turul liiga palju ja oleme uue mulli tunnistajateks. Rahamassi vastu ei maksa sõdida, olgu selleks siis tark või rumal raha. Toornafta hinda toetavad lähematel kuudel ka sesoonsed asjaolud.

Maagaas on muutunud rämpskaubaks, mida müüakse kinnisilmi olenemata hinnast. Igaaastane aprillialguse tõus on ära jäänud, lisaks varjutab hinda uute tehnoloogiate turuletulek, mille tulemusena saab USA ühel hetkel heal juhul kogu maailma suurimaks maagaasi tootjaks. Maagaasi ETF (sümbol UNG) mängib samuti oma rolli, sest seal on suur osa fonde endiselt pikad ja käib kibekiire ja väsimatu positsioonide vähendamine. Viimastel kuudel on üsna paljud kauplejad, ka Eestis tegutsevad, jäänud sõna otseses mõttes rongi alla, sest paljud ei suutnud nii suurt hinna kukkumist ette näha. Sellele vaatamata ootame gaasilt endiselt kehva kvartalit.

Bensiini hind peaks New Yorgi börsil kuni maikuuni tõusma. Ehk siis hetkel käib varude suurendamine suviseks sõiduhooajaks. See on igaaastane trend.

Kulla osas näeme kvartaliks ette hinna püsimist vahemikus 1050-1250. Ise oleme kulda viimasel ajal mõõdukalt müünud. Samas vase, hõbeda, raua ja mõne teise metalli osas oleme suhteliselt positiivselt meelestatud. Tootjad on hakanud kokkuleppeliselt hindu tõstma, mis meenutab kangesti 1930. aasta algust maailma finantsturgudel. Kõik me teame, mis juhtus tööstusettevõtetega peale seda.

Aktsiatelt ootame aprilli keskpaigast alates languse algust. Kvartal peaks tulema suhteliselt punane kui just keskpangad uute programmidega välja ei tule. Esimeste ettevõtete kvartalitulemusteni (Alcoa, Goldman Sachs jne) peaksid aktsiaturud ülespoole üritama liikuda, kuid peale seda paluks küll mõni turvalisem koht endale otsida. Aktsiaturge varjutab ka Euroopa riikide võlaprobleem, hiinlaste majanduspoliitika karmistumine, oodatavad intressitõusud nii Austraalias, Kanadas kui ka mitmetes arenguriikides nii Aasias kui ka Lõuna-Ameerikas.

USA riigivõlakirjade liikumise ennustamine on väga tänamatu töö ja ega meie jaoks polegi väga oluline kuivõrd täpne see prognoos on. Kui aktsiad langema hakkavad, siis see toetab kindlasti võlakirju. Samas igakuine USA võlakirjade emissioonimaht on ikka uskumatult suur ja viimastel oksjonitel on ostjate arv hakanud vähenenema. Seega on USA jaoks riikliku julgeoleku tähtsusega operatsioon, mis suunaks investorid võlakirju ostma. Kõige lihtsam on seda teha nii kui genereerida üks ilus ja ootamatu aktsiaturgude karuturg. Ja seda ilma naljata.

Viimastel kvartalitel oleme oma kauplemistegevuses lähtunud võimalusest, et Iraani osas võib tulla ootamatuid sündmusi. See tähendab, et energiate ja metallidega oleme suhteliselt ettevaatlikult kaubelnud. Seda kõike kirjutades peab aga tunnistama, et sellise võimaluse realiseerumine on suhteliselt ebatõenäoline, sest ameeriklased on niikuinii juba kahes sõjas ning kodus oleks neil üsna raske uut sõda põhjendada. Iisraeliga on aga juba teine teema, võttes arvesse ka seda, kuivõrd lähedal on Iraan neile. Selles osas, kas Iraan arendab tuumarelvi või mitte ei hakka me oma arvamust välja ütlema.

Nisu osas näeme ette tõusu, sest tänaseks on kõik negatiivsed uudised juba hindadesse sisse arvestatud. Nisu tõus võib tulla seega isegi sesoonsele trendile vastupidine. Sojaubade ja ka maisi osas näeme käesoleval kvartalil ette tõusu, seda küll üsna marginaalsena. Maisi toetab hetkel ka energiate tõus.

Apelsinimahl langeb. Kakao langeb. Puuvill tõuseb. Suhkur langeb, sest on muutunud samasuguseks rämpskaubaks nagu maagaas. Veel tänagi on Indias, Brasiilias ja ka Hiinas terve rida tootjaid, kes ei suutnud tipus oma toodangut maha müüa ja igasugust tõusu kasutavad nad siin 100% müügiks ära. Kui suhkur kuu aega tagasi 20 punkti peal oli, siis ei uskunud keegi kui ütlesime, et läheb 15-ni välja. Täna on 15-ni jäänud vaid juuksekarv. Pull läheb üles mööda treppi, karu aga lendab aknast alla.

Valuutaturg on hetkel kõige põnevam turg. Kui läheb nii, et aktsiad kukuvad, Kreeka kukub ja jätkub eurotsooni riikide laenukoorma kasv, siis EUR/USD teises kvartalis helgeid päevi väga palju ei näe. Mis kõige olulisem, euro langus dollari suhtes on ju ka Euroopa eksportriikide enda huvides. Siin käivad ikka väga suured mängud hetkel.

Jaapani jeen võib dollari suhtes natuke kaotatud maad tagasi teha. Austraalia dollari, kanada dollari ja naela suhtes jääb ta aga peksupoisiks.

Inglise nael on viimasel ajal kosunud tänu paranevatele majandusnäitajatele. Siin peame aga meeles pidama, et ka inglased on kunstlikult majanduse kasvule pööranud. Samas inglise naela puhul tuleb alati silmas pidada, et inglased on tihedalt seotud USA-ga ehk siis kui ameeriklastel hakkab hästi minema, siis ka inglastel. Inglastel hakkab reeglina kiiremini majandus kosuma kui eurotsoonil.

Kanada dollar on hetkel kõige huvitavam valuuta. Kui nafta täitsa 0-ni välja ei kuku, siis võib kanada dollariga luurele minna küll. Märksõnadeks on siin majanduskasv, inflatsioon, baasintressi tõusutsükli algus jne. Austraalia dollar on selles osas natuke juba ees, kuid ootused peaksid kanadalast isegi austraalia dollari osas rohkem soosima.

Eesti majanduse osas oleme hetkel suhteliselt positiivselt meelestatud. Ekspordimahu kasv võrreldes impordiga on olnud muljetavaldav. Lisaks toetab meid 1. jaanuar 2011 kui peaks euro saabuma. Euro iseenesest on paljude riikide majanduse korralikult käima tõmmanud. Samas see efekt ei saa olema kuigi pikaajaline, sest sisuliselt on ju meil juba ka täna euro kasutusel.

Esimeses kvartalis kauplesime kõige enam kulla, toornafta, valuutade, suhkru, kohvi, apelsinimahla, puuvilla, sojaubade ja võlakirjade futuuride ning optsioonidega. Oleme viimastel kvartalitel üha enam kaubelnud intressitoodetega, milleks on eelkõige USA 30-päeva fedi intressimäära futuur ja eurodollari futuur. Juuni eurodollari futuuriga oleme hetkel pikad (jutt käib siin ikka Euroopas deponeeritud dollari intressimäärast, mitte valuutapaarist).

Teine kvartal peaks aga tõeline maiuspala tulema. Edukat kauplemist!

Fundamentaalne ja tehniline analüüs

Pikaajaline investeerimine ja lühiajaline kauplemine on väga raske töö. Nii investor kui ka kaupleja peavad olema kursis aktuaalsemate uudistega ja geo- ning majanduspoliitiliste arengutega. Tuleb lugeda nii teiste analüüsi kui ka teha ise fundamentaalset ja tehnilist analüüsi. Fundamentaalne ja tehniline analüüs on teatud mõttes kauplemise ja investeerimise A ja O. Ilma selleta pole võimalik ellu jääda.

Mis siis ikkagi on fundamentaalne ja tehniline analüüs? Fundamentaalse analüüsi all peetakse eelkõige silmas mikro- ja makroökonoomilist analüüsi ehk siis:

• vaadatakse kas konkreetse ettevõtte käekäiku;
• uuritakse konkreetse tooraine pakkumist, nõudlust, varusid, tootmismahte jne
• analüüsitakse konkreetse riigi või majanduspiirkonna tugevusi ja nõrkus, majanduskeskkonna ja intressipoliitika väljavaateid jne.

Tehniline analüüs tegeleb puhtalt mingi konkreetse vara hinnaliikumise analüüsiga. Otsitakse enamlevinud hinnaliikumise mustreid eeldades, et tulevikus need korduvad ja siis on sul justkui homsed uudised juba täna käes. Joonistatakse graafikutele toetus- ja vastupanutasemed, libisevaid keskmisi (moving averages) jne. Tehnilise analüüsi vaieldamatult suurim osa on igasugused tehnilised indikaatorid, mida on maailmas lausa sadu erinevaid. Tehnilistest indikaatoritest kõige populaarsemad on RSI, Force, MACD, Fibonachi, OBV, Momentum, Bollingerid jne.

Nii fundamentaalse kui ka tehnilise analüüsi eesmärgiks on mineviku sündmuste abil ennustada tulevikku. See on aga peaaegu võimatu. Lugege 2007. aasta analüütikute soovitusi järgnevateks aastateks, millest nähtub, et tuhanded analüütikud, kes saavad fundamentaalse ja tehnilise analüüsi eest palk ei oska tegelikult mitte kui midagi teha. Nad on kunstnikud, kes joonistavad ilusaid värvilisi graafikuid ja produtseerivad sadade tuhandete lehtede kaupa analüüse.

Sellele vaatamata kasutame ka meie oma majas nii tehnilist kui ka fundamentaalset analüüsi. Kui kõik kasutavad ühesuguseid indikaatoreid ja käituvad vastavalt nendele, siis võib midagi ette näha küll. Selle nimel ei tasu aga oma elu peale kihla vedada.

Kuna kaupleme eelkõige toorainete futuuride ja optsioonidega ning kohati ka valuutadega, et riske maandada, siis peame suurt lugu just fundamentaalsest analüüsist. Toorainete puhul töötab fundamentaalne analüüs paremini kui aktsia- või valuutaturgudel, sest suurem osa kauplejatest on professionaalid, mis tähendab, et juhusele ja emotsioonidele antakse vähem vabadust. Nii me jälgimegi pidevalt muutuvaid tootmis- ja kasvumahte, tarbimist, külvi, lõikust, ilmastikuolusid, varusid, ekspordi- ja impordimahte ning tarbimise/tootmise tsükleid ehk hooajalisi trende. Lisaks oleme vahetpidamata kursis suurimate tootmis- ja tarbimisriikide poliitilise ja majanduskeskkonnaga, mis ka hindu mõjutab.

Tehniline analüüs on oluline sisenemispunkti ja hetke valikul, kuid pikaajaliselt pole tal väga palju tähtsust. Meil ongi tegelikult nii kujunenud, et Illimar kasutab tehnilist lisaks fundamentaalsele kõige enam. Ta vaatab RSI-d, käivet, toetus- ja vastupanutasemeid jne. Mina (ehk siis Ingmar) ei austa tehnilist analüüsi aga kohe mitte kuidagi. No ma ei tea, lihtsalt ei meeldi mulle need värvilised jooned, tasemed, käibenumbrid, punased ja sinised ja rohelised. Jõulupuu toon tuppa ikka detsembris ja see on ka ainuke aeg.

Ma võin küll eksida, kuid mulle tundub, et kui inimesel on vaja bensiini osta, siis ta ei joonista endale arvutisse viimase aasta bensiinihinda ja ei hakka sobivat sisenemishetke valima. Ettevõtted, kes vajavad suuri koguseid energiat ei saa valida, kas nad täna ostavad või mitte, sest vastasel korral poleks nad varsti enam äris. Kui USA-s on nisu saak ikka viimaste aastate kõrgeimal tasemel, siis hind läheb ükskõik millisest vastupanutasemest läbi olenemata sellest kui paksu me selle joone joonistame. Ja nii võiks jätkata lõputult.

Ma väidan, et aktsiaturud on ainuke koht, kus tehniline analüüs omab väga suurt tähtsust. Seda seepärast, et aktiaturgude kauplejatest suurem enamus lihtsalt jälgib neid indikaatoreid ja käitub vastavalt sellele.

Ma mäletan, et ostsin kunagi Nortel Networksi aktsiat, kuna see oli TEHNILISELT ÜLEMÜÜDUD. Mõne aja pärast kui aktsia langus jätkus, selgus, et ettevõtte juhtkond tegeles loomingulise raamatupidamisega ehk kirjutas kasumiaruandesse täpselt selliseid numbreid, mida ise tahtis. Juhtkond vahetati peale seda veel kahel korral välja, sest kolm juhtkonda järjest tegeles VÄGA loominguliselt raamatupidamisaruannetega.

Lõpuks võitiski fundamentaalne, tehniline kaotas ja sellega koos kadus ka raha. Pikaajaliselt liiguvad hinnad vastavalt fundamentaalsetele faktoritele, see on nii alati olnud. Miks fundamentaalset tavakauplejate poolt võibolla vähem kasutatakse on see, et fundamentaalne analüüs nõuab tihti majandushariduse või sellega ligilähedase hariduse olemasolu.

See, miks kuld novembris üles liigub on seotud fundamentaalsete pakkumise/nõudluse teguritega. Me oleks võinud käesoleva aasta novembris joonistada ja kuvada kulla graafikul igasuguseid indikaatoreid ja vidinaid, kuid hind läheb ikka üles vaatamata asjaolule, et kõik tehnilised indikaatorid näitavad ülemüüdust. Kui keegi ikka ostab vahetpidamata, siis hind lähebki üles.

Mul on tunne, et iga inimene peab leidma iseenda jaoks selle kuldse kesktee sõltuvalt sellest, mida ta kaupleb. Lühiajaliste kauplejate jaoks pole fundamentaalset analüüsi näiteks üldse vaja. Meie hea sõber Olav kaupleb näiteks täiesti indikaatorivabal graafikul lühiajaliselt valuutasid ja teeb seda edukalt. Päris palju on ka mustri- ehk pattern-kauplejaid, kes samuti fundamentaalset analüüsi ei kasutada. Seega on siin valikuid palju.

Internetis on päris palju häid blogisid ja analüüsilehti, kus saab palju head infot (näiteks http://blog.chart.ly/).

Fundamentaalanalüüsi osas eelistame kõige enam aadressi MF Global, ent tasub lugeda ka Fxstreet.com. Oluline on ka reaalne turuinfo otse börsilt ehk kes ostab, kes müüb, kuid seda saab vaid juba suuremate maaklerite käest. Väikse kontoga alustades sellisele infole ligi ei saa.

Aga nüüd kõik kauplema!

Kaupleja emotsioonid – ahnus ja hirm

Iga uue päeva hommikul algab kaupleja jaoks täiesti uus ajajärk. Tõsi, tal on olemas kogemused ja teadmised eilsest päevast, kuid täna liigub turg nii nagu ta pole seda kunagi teinud. Iga kauplemispäev on kordumatu ja unikaalne.

Kuigi turusituatsioonid muutuvad jääme me ise pahatihti selliseks nagu olime eile või möödunud aastal. Kauplemistegevusega käivad kaasas kaks emotsiooni, milleks on ahnus ja hirm. Leidub neid, kes ütlevad, et nad on suutnud nimetatud emotsioonid enda puhul kõrvale heita – ärge siiski uskuge neid. Ainult arvuti suudab külmalt, kalkuleerivalt ja täiesti emotsioonidevabalt kaubelda.

Ahnus ja hirm on peamised põhjused, mille tõttu:
1. kasumit võetakse vara, kahjumit hilja;
2. lühiajaline treid muutub kahjumi tekkides pikaajaliseks ja vastupidi;
3. positsioon muutub esialgu võetust kiiresti märgatavalt suuremaks või väiksemaks;
4. kaupleja tunneb, et ta ei tea midagi või teab hoopis kõike jne.

Meie kogemuse kohaselt on emotsioonid seda suuremad, mida väiksem on kauplemiskonto. Sellel on üks väga selge põhjus.

Iga kaupleja unistuseks on saada endale suur konto, et oleks võimalik ennast kauplemiskasumiga ära elatada. Tihti kohtab lugusid sellest, kuidas keegi kuskil kaupleb oma rahaga ja see ongi tema töö, ta ei pea hommikul palgatööle minema, tal on rohkem aega enda jaoks, ta on VABA. Sellist elu ihkavad paljud alustavad kauplejad ja see on ka põhjuseks, miks riskitakse. Ja see ongi suurim komistuskivi.

Meenuvad ajad kui sai 1997. aastal ise kauplemisega algust tehtud. Sai palju loetud igasuguseid edulugusid, telekast jooksis saade Kapital, kus esines tihti Hoiupanga maakler Charlie Viikberg, kellel olid ilusad lipsud ja näol oli miljonidollariline naeratus. Player!

Algus oli väga raske. Nii suur tahtmine oli ka Charlie Viikbergi kõrvale astuda ja sealt tuli mängu ahnus. Nii vähe oli raha, mida turgudel keerutada – sellest tuli hirm. Sai proovitud igasuguseid instrumente – aktsiad, optsioonid, võlakirjad, fondid, valuutad, toorained, CFD-d, kuld… Sai proovitud erinevaid maaklereid – Hoiupank, LHV, Datek, Ameritrade, GCI, CMS, Interactive Brokers, FXCM, FXDD jne jne. Ega sellest proovimisest midagi kasu polnud, sest raha aina kadus ja kadus. Samas sai kogu aeg endale korrutatud, et keegi peab ju võitma, kui mina kaotan, siis keegi ju võidab. Eks ta üks paras kasiino oli.

Esimesed aastad on väga rasked. Kui asjasse korralikult süveneda, siis kannatavad kõik lähedased, sõbrad ja mõni veel, sest kauplemine nõuab palju süvenemist ja kui vaadata mõnda tänast edukat kauplejat, siis mõni on neist ikka täitsa asotsiaalne – ei suhtle kellegagi ega käi glamuuriüritustel või uues Solarise keskuses träni otsimas.

Ja raha muudkui lendas turgude poole. Siit ka põhjus, miks oleme paljudele soovitanud üldse kauplemist mitte alustada, sest kohati tundub, et kaheksast viieni töö on võibolla isegi stressivabam. Samas igaüks teeb ise oma valikud.

Meie ja paljude teiste enam kui 10 aastat tagasi kauplema hakanud inimeste õnn oli see, et raha oli vähe ja nii polnud ka võimalik absoluutarvudes väga suuri summasid kaotada. Ma arvan, et ei eksi kui ütlen, et kuni 2000nda aastani keegi meie tutvusringkonnast üle 10k dollari küll turgudele ei pannud, sest sellist raha lihtsalt polnud. Teatud mõttes õnn peitus selles, et väikse summaga kaubeldes sai samad kogemused mis suure rahaga kaupleja, kuid meie saime need kogemused seega kätte palju odavamalt. Täna on paljud tuttavad alustanud oma kauplemisteekonda suure summaga ja on mõne kuuga sellest kõigest ilma jäänud ning on pidanud uue summa kontole kandma.

Aga kuidas ikkagi saada üle eelkõige ahnusest kui alustada väikse kontoga? Lihtsat vastust polegi. Kõige parem on kaubelda nii kui sul on olemas kindel töökoht, millega katad ära kõik oma kulud. Nii ei pea sa kauplemisotsuseid tehes mõtlema, et kui kasumit ei tule, siis jääb ka leib ostmata.

Väikse konto puhul on pahatihti probleemiks ka see, et isegi kui inimene suudab näiteks 1000-st dollarist teha poole aastaga 1500 dollarit ehk 50% kasumit, siis ta saab aru, et poole aasta töö kohta 500 dollarit teenida on ikka vähe, sest kõik päevad sai ju selle tegevusega sisustatud ja summa on ikka tõesti väike. Nii hakataksegi rohkem riske võtma. Ja nii on 1500st dollarist varsti järel vaid võibolla 500 dollarit.

Meil käivad tihti kontoris inimesed, kes soovivad lihtsalt turgude teemal vestelda ja arutada, mida sai valesti ja õigesti tehtud. Paljude silmad säravad ja nad on finantsturgude lummuses, sest see kõik on ju tõesti põnev – hinnad liiguvad kogu aeg, värvilised graafikud, analüüsid, kommentaarid, eeskujud jne. Sellele vaatamata ei suuda 99,99% aktiivsetest kauplejatest pikajaliselt kasumit teenida. Liiga palju on ahnust ja hirmu. Ollakse liiga hulljulged, sest terve elu on ees ja see justkui lubaks rohkem täna riske võtta.

Mõned soovitused, millest võiks oma kogemusele tuginedes kasu olla:
1. Kaupleja peab tundma instrumenti, millega ta kaupleb – selle instrumendi tundmaõppimine peab muutuma lausa kinnisideeks;
2. Igal positsioonil PEAB olema kahjumi ja kasumi võtmise tase paigas juba enne positsiooni avamist;
3. Konto peab vastu pidama 20 järjestikust kaotust (kui konto on 1000-dollariline, siis iga kahjumi maksimaalseks suuruseks on 50 dollarit);
4. Tagatisega lepingutega kauplemisel ei tohi tagatiste summa kunagi olla suurem kui 40% konto realiseerimisväärtusest;
5. Kahjumis positsiooni ei suurendata, positsioon suletakse stop-loss orderiga;
6. Pole mõtet kaubelda kui ei ole head plaani või head turusituatsiooni, igavust võib muude tegevustega peletada;
7. Turg liigub alati sinna, kus kõige suurem osa turuosalisi saab kõige suurema kahjumi kõige lühema ajaga;
8. Lihtsam on sõnnikust eemale hoida kui hakata sealt välja rabelema. Ja isegi kui suudetakse sealt välja rabeleda, siis tagajärjed võivad kesta veel mõnda aega.

Valuutakauplemise osas tuleb tunnistada, et me pole siiani kohanud mitte ühtegi edukat kauplejat. Kõik, kes arvavad, et valuutaturul saab kiirest raha teenida, nendel soovitaks kasiinosse minna, sest seal saab lisaks veel tasuta kohvi. Kuigi meedias on sellest vähe räägitud, on valuutakauplemine meie arvates üks-ühele sarnane kasiinos mängimisele. Paljud valuutakauplejad on maha mänginud oma kogu vara, lõhkunud oma perekonna ja jätnud nad tänavale. Selline on reaalsus.

Millegipärast on paljudel arvamus, et finantsturgudel saab mängeldes raha teenida. See pole nii. Inimlik ahnus ja hirm suudab iga päev laastada tuhandete kauplejate kontod. Tuleks olla äärmiselt ettevaatlik ja eelkõige mõelda kahjumite vähendamise kui kasumite maksimeerimise peale.

Optsioon – mis see veel on?

Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Kuigi enamus optsioone ongi seotud aktsiatega, siis lisaks kaubeldakse väga aktiivselt ka toorainefutuuride optsioonidega.

Optsiooniomanikule ei laiene aktsiaomaniku õigused, tal puudub üldkoosolekul hääleõigus ning samuti ei ole tal õigust dividendidele. Optsioonid on suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatisega on võimalik soetada suuri positsioone. Kui kõrge riskitase ei ole sulle sobilik, siis soovitame optsioonidega mitte kaubelda.

Kui suurem osa inimestest kaupleb aktsiatega, siis eksisteerib ka pisut väiksem grupp inimesi, kes kauplevad optsioonide ja ka futuuridega. USA-s on optsioonikauplejaid üsna palju, kuid Eesti vähem. Tegelikult piisab kahest käest, et lugeda üles kõik need inimesed, kes on Eesti edukad optsioonikauplejad.

Optsioonilepingud sündisid algselt aktsiate kauplemiseks, kuid tänaseks on tekkinud optsioonid ka näiteks aktsiaindeksitele, toorainetele, võlakirjadele ja ka valuutadele.

Kõige enam kaubeldakse optsioonidega just järgnevatele instrumentidele:

• Aktsiad – eelkõige New Yorgis ja Londonis kaubeldavad aktsiad 
• Aktsiaindeksid – SP500, Dow Jones Industrials, Hang Seng, DAX ja teised
• Energiad – toornafta, maagaas, bensiin, kütteõli
• Metallid – kuld, hõbe, vask
• Teraviljad – sojauba, nisu, mais, riis
• Kergained – suhkur, puuvill, kakao, kohvi, apelsinimahl
• Valuutad – euro, inglise nael, jaapani jeen, šveitsi frank, kanada dollar, austraalia dollar
• Intressitooted – USA 30-aastane võlakiri, USA 10-aastane võlakiri, 30 päeva Fed funds

Esimene asi, mille peale kauplemissoovi tekkides mõeldakse on kus avada kauplemiskonto. Kuigi ka Eesti mõned maaklerid pakuvad optsioonide ja futuuridega kauplemise võimalust, tuleks nende teenuste kasutamisest siiski loobuda ja seda väga lihtsatel põhjustel. Esiteks on Eesti maaklerite teenustasud tunduvalt kallimad USA maaklerite poolt pakutavast (normaalne 1 optsioonilepingu tehinguhind peaks jääma kindlasti alla 3 USA dollari). Teiseks puudub meie kohalikel teenusepakkujatel optsiooniturgude pikaajaline ja põhjalik kogemus, mis tähendab et kui teil peaks tekkima küsimusi, siis suure tõenäosusega ei saa te neilt adekvaatset vastust.

Oleme optsiooniturgudel kaubelnud juba üle 10 aasta ja oskame oma kogemustele tuginedes soovitada järgnevaid maaklereid:

• Interactive Brokers – head hinnad ja kauplemisterminaal ning suur kaubeldavate instrumentide arv;
• MF Global läbi tütarettevõtte – Lind Waldock – MF Global on maailma üks suuremaid maaklereid, ka pitipõhised (pit-trading) lepingud täidetakse tavaliselt ülikiiresti, pakkuda on palju erinevaid kauplemisterminaale, ülihea klienditeenindus;
• ADM Investor Services – teravilja- ja muude põllumajanduse optsioonide ja futuuridega kauplemiseks parim koht. Nende Apex kauplemisterminaal teeb paljudele silmad ette;
• RJO Futures – on RJ O’Brieni tütarettevõte, mis on maailma üks vanemaid optsiooni- ja futuurimaaklereid, nendelt saab eriti head teenust pitipõhisel kauplemisel, kauplemisterminaal on lollikindel.

Algajal soovitaks esialgu pöörduda Interactive Brokersi juurde. Seal saab konto avatud juba 10 000 USA dollariga, mujal nõutakse natuke enam kui tahate paremaid teenustasusid.

Need, kes elavad vaid eestikeelses maailmas, neil soovitaks lugeda igapäevaseid turukommentaare Spada Capitali kodulehel. Tuleb kindlasti kasuks.

Optsioonikauplemine on äärmiselt tõsine töö, kuna turud on lahti reeglina 24 tundi päevas ja hinnad on pidevas liikumises. Meie kaupleme optsioone ja futuure oma põhitööna. Algus on kõigile raske, kuid väsimatud hinged saavad kindlasti pikemas perspektiivis hästi tasustatud.