Optsioon

Fundamentaalne ja tehniline analüüs

Pikaajaline investeerimine ja lühiajaline kauplemine on väga raske töö. Nii investor kui ka kaupleja peavad olema kursis aktuaalsemate uudistega ja geo- ning majanduspoliitiliste arengutega. Tuleb lugeda nii teiste analüüsi kui ka teha ise fundamentaalset ja tehnilist analüüsi. Fundamentaalne ja tehniline analüüs on teatud mõttes kauplemise ja investeerimise A ja O. Ilma selleta pole võimalik ellu jääda.

Mis siis ikkagi on fundamentaalne ja tehniline analüüs? Fundamentaalse analüüsi all peetakse eelkõige silmas mikro- ja makroökonoomilist analüüsi ehk siis:

• vaadatakse kas konkreetse ettevõtte käekäiku;
• uuritakse konkreetse tooraine pakkumist, nõudlust, varusid, tootmismahte jne
• analüüsitakse konkreetse riigi või majanduspiirkonna tugevusi ja nõrkus, majanduskeskkonna ja intressipoliitika väljavaateid jne.

Tehniline analüüs tegeleb puhtalt mingi konkreetse vara hinnaliikumise analüüsiga. Otsitakse enamlevinud hinnaliikumise mustreid eeldades, et tulevikus need korduvad ja siis on sul justkui homsed uudised juba täna käes. Joonistatakse graafikutele toetus- ja vastupanutasemed, libisevaid keskmisi (moving averages) jne. Tehnilise analüüsi vaieldamatult suurim osa on igasugused tehnilised indikaatorid, mida on maailmas lausa sadu erinevaid. Tehnilistest indikaatoritest kõige populaarsemad on RSI, Force, MACD, Fibonachi, OBV, Momentum, Bollingerid jne.

Nii fundamentaalse kui ka tehnilise analüüsi eesmärgiks on mineviku sündmuste abil ennustada tulevikku. See on aga peaaegu võimatu. Lugege 2007. aasta analüütikute soovitusi järgnevateks aastateks, millest nähtub, et tuhanded analüütikud, kes saavad fundamentaalse ja tehnilise analüüsi eest palk ei oska tegelikult mitte kui midagi teha. Nad on kunstnikud, kes joonistavad ilusaid värvilisi graafikuid ja produtseerivad sadade tuhandete lehtede kaupa analüüse.

Sellele vaatamata kasutame ka meie oma majas nii tehnilist kui ka fundamentaalset analüüsi. Kui kõik kasutavad ühesuguseid indikaatoreid ja käituvad vastavalt nendele, siis võib midagi ette näha küll. Selle nimel ei tasu aga oma elu peale kihla vedada.

Kuna kaupleme eelkõige toorainete futuuride ja optsioonidega ning kohati ka valuutadega, et riske maandada, siis peame suurt lugu just fundamentaalsest analüüsist. Toorainete puhul töötab fundamentaalne analüüs paremini kui aktsia- või valuutaturgudel, sest suurem osa kauplejatest on professionaalid, mis tähendab, et juhusele ja emotsioonidele antakse vähem vabadust. Nii me jälgimegi pidevalt muutuvaid tootmis- ja kasvumahte, tarbimist, külvi, lõikust, ilmastikuolusid, varusid, ekspordi- ja impordimahte ning tarbimise/tootmise tsükleid ehk hooajalisi trende. Lisaks oleme vahetpidamata kursis suurimate tootmis- ja tarbimisriikide poliitilise ja majanduskeskkonnaga, mis ka hindu mõjutab.

Tehniline analüüs on oluline sisenemispunkti ja hetke valikul, kuid pikaajaliselt pole tal väga palju tähtsust. Meil ongi tegelikult nii kujunenud, et Illimar kasutab tehnilist lisaks fundamentaalsele kõige enam. Ta vaatab RSI-d, käivet, toetus- ja vastupanutasemeid jne. Mina (ehk siis Ingmar) ei austa tehnilist analüüsi aga kohe mitte kuidagi. No ma ei tea, lihtsalt ei meeldi mulle need värvilised jooned, tasemed, käibenumbrid, punased ja sinised ja rohelised. Jõulupuu toon tuppa ikka detsembris ja see on ka ainuke aeg.

Ma võin küll eksida, kuid mulle tundub, et kui inimesel on vaja bensiini osta, siis ta ei joonista endale arvutisse viimase aasta bensiinihinda ja ei hakka sobivat sisenemishetke valima. Ettevõtted, kes vajavad suuri koguseid energiat ei saa valida, kas nad täna ostavad või mitte, sest vastasel korral poleks nad varsti enam äris. Kui USA-s on nisu saak ikka viimaste aastate kõrgeimal tasemel, siis hind läheb ükskõik millisest vastupanutasemest läbi olenemata sellest kui paksu me selle joone joonistame. Ja nii võiks jätkata lõputult.

Ma väidan, et aktsiaturud on ainuke koht, kus tehniline analüüs omab väga suurt tähtsust. Seda seepärast, et aktiaturgude kauplejatest suurem enamus lihtsalt jälgib neid indikaatoreid ja käitub vastavalt sellele.

Ma mäletan, et ostsin kunagi Nortel Networksi aktsiat, kuna see oli TEHNILISELT ÜLEMÜÜDUD. Mõne aja pärast kui aktsia langus jätkus, selgus, et ettevõtte juhtkond tegeles loomingulise raamatupidamisega ehk kirjutas kasumiaruandesse täpselt selliseid numbreid, mida ise tahtis. Juhtkond vahetati peale seda veel kahel korral välja, sest kolm juhtkonda järjest tegeles VÄGA loominguliselt raamatupidamisaruannetega.

Lõpuks võitiski fundamentaalne, tehniline kaotas ja sellega koos kadus ka raha. Pikaajaliselt liiguvad hinnad vastavalt fundamentaalsetele faktoritele, see on nii alati olnud. Miks fundamentaalset tavakauplejate poolt võibolla vähem kasutatakse on see, et fundamentaalne analüüs nõuab tihti majandushariduse või sellega ligilähedase hariduse olemasolu.

See, miks kuld novembris üles liigub on seotud fundamentaalsete pakkumise/nõudluse teguritega. Me oleks võinud käesoleva aasta novembris joonistada ja kuvada kulla graafikul igasuguseid indikaatoreid ja vidinaid, kuid hind läheb ikka üles vaatamata asjaolule, et kõik tehnilised indikaatorid näitavad ülemüüdust. Kui keegi ikka ostab vahetpidamata, siis hind lähebki üles.

Mul on tunne, et iga inimene peab leidma iseenda jaoks selle kuldse kesktee sõltuvalt sellest, mida ta kaupleb. Lühiajaliste kauplejate jaoks pole fundamentaalset analüüsi näiteks üldse vaja. Meie hea sõber Olav kaupleb näiteks täiesti indikaatorivabal graafikul lühiajaliselt valuutasid ja teeb seda edukalt. Päris palju on ka mustri- ehk pattern-kauplejaid, kes samuti fundamentaalset analüüsi ei kasutada. Seega on siin valikuid palju.

Internetis on päris palju häid blogisid ja analüüsilehti, kus saab palju head infot (näiteks http://blog.chart.ly/).

Fundamentaalanalüüsi osas eelistame kõige enam aadressi MF Global, ent tasub lugeda ka Fxstreet.com. Oluline on ka reaalne turuinfo otse börsilt ehk kes ostab, kes müüb, kuid seda saab vaid juba suuremate maaklerite käest. Väikse kontoga alustades sellisele infole ligi ei saa.

Aga nüüd kõik kauplema!

Kaupleja emotsioonid – ahnus ja hirm

Iga uue päeva hommikul algab kaupleja jaoks täiesti uus ajajärk. Tõsi, tal on olemas kogemused ja teadmised eilsest päevast, kuid täna liigub turg nii nagu ta pole seda kunagi teinud. Iga kauplemispäev on kordumatu ja unikaalne.

Kuigi turusituatsioonid muutuvad jääme me ise pahatihti selliseks nagu olime eile või möödunud aastal. Kauplemistegevusega käivad kaasas kaks emotsiooni, milleks on ahnus ja hirm. Leidub neid, kes ütlevad, et nad on suutnud nimetatud emotsioonid enda puhul kõrvale heita – ärge siiski uskuge neid. Ainult arvuti suudab külmalt, kalkuleerivalt ja täiesti emotsioonidevabalt kaubelda.

Ahnus ja hirm on peamised põhjused, mille tõttu:
1. kasumit võetakse vara, kahjumit hilja;
2. lühiajaline treid muutub kahjumi tekkides pikaajaliseks ja vastupidi;
3. positsioon muutub esialgu võetust kiiresti märgatavalt suuremaks või väiksemaks;
4. kaupleja tunneb, et ta ei tea midagi või teab hoopis kõike jne.

Meie kogemuse kohaselt on emotsioonid seda suuremad, mida väiksem on kauplemiskonto. Sellel on üks väga selge põhjus.

Iga kaupleja unistuseks on saada endale suur konto, et oleks võimalik ennast kauplemiskasumiga ära elatada. Tihti kohtab lugusid sellest, kuidas keegi kuskil kaupleb oma rahaga ja see ongi tema töö, ta ei pea hommikul palgatööle minema, tal on rohkem aega enda jaoks, ta on VABA. Sellist elu ihkavad paljud alustavad kauplejad ja see on ka põhjuseks, miks riskitakse. Ja see ongi suurim komistuskivi.

Meenuvad ajad kui sai 1997. aastal ise kauplemisega algust tehtud. Sai palju loetud igasuguseid edulugusid, telekast jooksis saade Kapital, kus esines tihti Hoiupanga maakler Charlie Viikberg, kellel olid ilusad lipsud ja näol oli miljonidollariline naeratus. Player!

Algus oli väga raske. Nii suur tahtmine oli ka Charlie Viikbergi kõrvale astuda ja sealt tuli mängu ahnus. Nii vähe oli raha, mida turgudel keerutada – sellest tuli hirm. Sai proovitud igasuguseid instrumente – aktsiad, optsioonid, võlakirjad, fondid, valuutad, toorained, CFD-d, kuld… Sai proovitud erinevaid maaklereid – Hoiupank, LHV, Datek, Ameritrade, GCI, CMS, Interactive Brokers, FXCM, FXDD jne jne. Ega sellest proovimisest midagi kasu polnud, sest raha aina kadus ja kadus. Samas sai kogu aeg endale korrutatud, et keegi peab ju võitma, kui mina kaotan, siis keegi ju võidab. Eks ta üks paras kasiino oli.

Esimesed aastad on väga rasked. Kui asjasse korralikult süveneda, siis kannatavad kõik lähedased, sõbrad ja mõni veel, sest kauplemine nõuab palju süvenemist ja kui vaadata mõnda tänast edukat kauplejat, siis mõni on neist ikka täitsa asotsiaalne – ei suhtle kellegagi ega käi glamuuriüritustel või uues Solarise keskuses träni otsimas.

Ja raha muudkui lendas turgude poole. Siit ka põhjus, miks oleme paljudele soovitanud üldse kauplemist mitte alustada, sest kohati tundub, et kaheksast viieni töö on võibolla isegi stressivabam. Samas igaüks teeb ise oma valikud.

Meie ja paljude teiste enam kui 10 aastat tagasi kauplema hakanud inimeste õnn oli see, et raha oli vähe ja nii polnud ka võimalik absoluutarvudes väga suuri summasid kaotada. Ma arvan, et ei eksi kui ütlen, et kuni 2000nda aastani keegi meie tutvusringkonnast üle 10k dollari küll turgudele ei pannud, sest sellist raha lihtsalt polnud. Teatud mõttes õnn peitus selles, et väikse summaga kaubeldes sai samad kogemused mis suure rahaga kaupleja, kuid meie saime need kogemused seega kätte palju odavamalt. Täna on paljud tuttavad alustanud oma kauplemisteekonda suure summaga ja on mõne kuuga sellest kõigest ilma jäänud ning on pidanud uue summa kontole kandma.

Aga kuidas ikkagi saada üle eelkõige ahnusest kui alustada väikse kontoga? Lihtsat vastust polegi. Kõige parem on kaubelda nii kui sul on olemas kindel töökoht, millega katad ära kõik oma kulud. Nii ei pea sa kauplemisotsuseid tehes mõtlema, et kui kasumit ei tule, siis jääb ka leib ostmata.

Väikse konto puhul on pahatihti probleemiks ka see, et isegi kui inimene suudab näiteks 1000-st dollarist teha poole aastaga 1500 dollarit ehk 50% kasumit, siis ta saab aru, et poole aasta töö kohta 500 dollarit teenida on ikka vähe, sest kõik päevad sai ju selle tegevusega sisustatud ja summa on ikka tõesti väike. Nii hakataksegi rohkem riske võtma. Ja nii on 1500st dollarist varsti järel vaid võibolla 500 dollarit.

Meil käivad tihti kontoris inimesed, kes soovivad lihtsalt turgude teemal vestelda ja arutada, mida sai valesti ja õigesti tehtud. Paljude silmad säravad ja nad on finantsturgude lummuses, sest see kõik on ju tõesti põnev – hinnad liiguvad kogu aeg, värvilised graafikud, analüüsid, kommentaarid, eeskujud jne. Sellele vaatamata ei suuda 99,99% aktiivsetest kauplejatest pikajaliselt kasumit teenida. Liiga palju on ahnust ja hirmu. Ollakse liiga hulljulged, sest terve elu on ees ja see justkui lubaks rohkem täna riske võtta.

Mõned soovitused, millest võiks oma kogemusele tuginedes kasu olla:
1. Kaupleja peab tundma instrumenti, millega ta kaupleb – selle instrumendi tundmaõppimine peab muutuma lausa kinnisideeks;
2. Igal positsioonil PEAB olema kahjumi ja kasumi võtmise tase paigas juba enne positsiooni avamist;
3. Konto peab vastu pidama 20 järjestikust kaotust (kui konto on 1000-dollariline, siis iga kahjumi maksimaalseks suuruseks on 50 dollarit);
4. Tagatisega lepingutega kauplemisel ei tohi tagatiste summa kunagi olla suurem kui 40% konto realiseerimisväärtusest;
5. Kahjumis positsiooni ei suurendata, positsioon suletakse stop-loss orderiga;
6. Pole mõtet kaubelda kui ei ole head plaani või head turusituatsiooni, igavust võib muude tegevustega peletada;
7. Turg liigub alati sinna, kus kõige suurem osa turuosalisi saab kõige suurema kahjumi kõige lühema ajaga;
8. Lihtsam on sõnnikust eemale hoida kui hakata sealt välja rabelema. Ja isegi kui suudetakse sealt välja rabeleda, siis tagajärjed võivad kesta veel mõnda aega.

Valuutakauplemise osas tuleb tunnistada, et me pole siiani kohanud mitte ühtegi edukat kauplejat. Kõik, kes arvavad, et valuutaturul saab kiirest raha teenida, nendel soovitaks kasiinosse minna, sest seal saab lisaks veel tasuta kohvi. Kuigi meedias on sellest vähe räägitud, on valuutakauplemine meie arvates üks-ühele sarnane kasiinos mängimisele. Paljud valuutakauplejad on maha mänginud oma kogu vara, lõhkunud oma perekonna ja jätnud nad tänavale. Selline on reaalsus.

Millegipärast on paljudel arvamus, et finantsturgudel saab mängeldes raha teenida. See pole nii. Inimlik ahnus ja hirm suudab iga päev laastada tuhandete kauplejate kontod. Tuleks olla äärmiselt ettevaatlik ja eelkõige mõelda kahjumite vähendamise kui kasumite maksimeerimise peale.