Optsioon

Mida toob teine kvartal

Aasta esimene kvartal on selleks korraks läbi ja nüüd on mõistlik vaadata ettepoole ning mõelda selle peale, mida võiks oodata teiselt kvartalilt. Nii nagu kirjutasime jaanuaris oma aastaprognoosis näeme me käesolevat aastat läbi mitte nii roosade prillide kui möödunud aastat. Sama kehtib ka teise kvartali kohta. Ent ka keerulistel aegadel on võimalik finantsturgudel kasumit teenida.

Märtsiga lõppes ära USA föderaalreservi programm, mille raames ostsid nad turult üles ca 1 triljoni dollari eest kinnisvaraga tagatud väärtpabereid (mortgage backed securities, MBS). Nimetatud tegevus aitas laenuandjatel puhastada oma bilansse ja tekitada juurde vaba raha, mida uuesti turule välja laenata. Programmi lõpp on seadnud USA kinnisvaraturule suure küsimärgi, sest ilma Fed-i poolse abita hakkavad laenukulud kindlasti kasvama ja on seda juba ka tänaseks teinud kui vaadata 30-aastase kinnisvaralaenu intressi.

Euroopa Keskpank annab edaspidi laene välja senisest kvaliteetsemate tagatiste vastu, inglise keskpanga abiprogramm on ka kohe-kohe lõppemas, hiinlased juba jahutavad majandust müües valitsuse võlakirju ja karmistades pankade reservinõudeid. Ehk siis sisuliselt on maailma majanduselt võetud ära kargud ja edaspidi näeme seda, kas majandusruum suudab ka omal jõul edasi toimida.

Aastal 2007 nägid 99% analüütikutest ette vaid tõusu jätku. Nüüd nähakse ette uue tõusu jätkumist ehk uut majanduse kasvufaasi. Analüütikutel on reeglina vale arusaam toimuvast ja nende hinnangute alusel ei tasu sõtta minna. Tõde tuleb leida ise, mis sellest, et see on alati peaaegu võimatu.

Igasugune keskpankade ja valitsuste sekkumine paneks Keynesi kindlasti rõõmustama, kuid see rõõm meie jaoks võib olla üsna lühiajaline. Erasektorit peetakse reeglina efektiivsemaks toimetajaks, miks arvavad siis paljud, et igasugune päästeoperatsioon peab ilmtingimata lähtuma keskvalitsuse poolelt. Ja kas peab üldse tormama päästma kõiki ja kogu aeg? Laissez-faire on meie hinnangul igas olukorras parim alus probleemide lahendamiseks. Täna on üheks kõige teravamaks küsimuseks, kes päästab keskpangad ja valitsused kui neil peaks võhm otsa saama?

2008. aastal süüdistasid G.W. Bush, inglaste Brown ja teised finantssektorit liiga kergekäelises laenamises ja erasektorit laenuhulluses. Täna, kui erasektor on oma laenumahte vähendamas, on nende asemele asunud valitsused ja keskpangad. Ehk siis tõesena tundub enam kui 200 aastat vana ja võibolla veel enamgi mõte, et:

Mida me õpime ajaloost on see, et me ei õpi ajaloost.

Kui 2008. aastal tekkis õhupalli sisse auk, siis oleks võinud sellel õhupallil lasta tühjaks minna ning siis oleks võinud võtta uue õhupalli, sest kust need majandustsüklid ikka tulevad. Mida aga valitsused ja keskpangad tegid on see, et nad võtsid selle sama katkise õhupalli ja on siiani seda jätkusuutlikuks õhupalliks üritanud puhuda jättes muide mulje, et see on täiesti mõistlik ja ainuõige. Jääb vaid üle nõustuda Hardo Pajula hiljutise arvamusega rumaluse võidukäigust kuigi tema arvamus käis pisut teise ühiskonnaklassi kohta.

Vaadates peale tänastele hindadele, olgu selleks toorained, aktsiad või võlakirjad, siis tekib meil küll tunne, et ühest kuristikust alla kukkudes ja ellu jäädes oleme kohe kiirust kogudes jõudmas uue kuristiku ääreni. See kuristik võib saabuda juba 20. aprillil kui kreeklased peavad 8 miljardi euro eest võlakirju lunastama. Tänaseks lõppenud ekspansiivne rahapoliitika on kaotanud ära võimaluse, kus kõik riigid saavad ilusate silmade eest valimatult laenukoormust suurendada õigustades ennast eesolevate kasvuaastatega. Aga mis siis kui kasvu ei tulegi järgmise 5 aasta jooksul? Me võime küll eksida, kuid maainimese terve mõistus ütleb seda, et üleliigsest laenamisest tingitud kriisi ei saa jätta seljataha uue üleliigse laenamisega olgu selleks uueks laenajaks kes tahes.

Tänane toornafta hind tasemel 85 dollarit barreli eest on näkkusülitamine tervele majandusmõtlemisele. Uuelt kvartalilt ootame sellele vaatamata hinna püsimist samal tasemel või isegi kõrgemal, sest spekulatiivset raha on turul liiga palju ja oleme uue mulli tunnistajateks. Rahamassi vastu ei maksa sõdida, olgu selleks siis tark või rumal raha. Toornafta hinda toetavad lähematel kuudel ka sesoonsed asjaolud.

Maagaas on muutunud rämpskaubaks, mida müüakse kinnisilmi olenemata hinnast. Igaaastane aprillialguse tõus on ära jäänud, lisaks varjutab hinda uute tehnoloogiate turuletulek, mille tulemusena saab USA ühel hetkel heal juhul kogu maailma suurimaks maagaasi tootjaks. Maagaasi ETF (sümbol UNG) mängib samuti oma rolli, sest seal on suur osa fonde endiselt pikad ja käib kibekiire ja väsimatu positsioonide vähendamine. Viimastel kuudel on üsna paljud kauplejad, ka Eestis tegutsevad, jäänud sõna otseses mõttes rongi alla, sest paljud ei suutnud nii suurt hinna kukkumist ette näha. Sellele vaatamata ootame gaasilt endiselt kehva kvartalit.

Bensiini hind peaks New Yorgi börsil kuni maikuuni tõusma. Ehk siis hetkel käib varude suurendamine suviseks sõiduhooajaks. See on igaaastane trend.

Kulla osas näeme kvartaliks ette hinna püsimist vahemikus 1050-1250. Ise oleme kulda viimasel ajal mõõdukalt müünud. Samas vase, hõbeda, raua ja mõne teise metalli osas oleme suhteliselt positiivselt meelestatud. Tootjad on hakanud kokkuleppeliselt hindu tõstma, mis meenutab kangesti 1930. aasta algust maailma finantsturgudel. Kõik me teame, mis juhtus tööstusettevõtetega peale seda.

Aktsiatelt ootame aprilli keskpaigast alates languse algust. Kvartal peaks tulema suhteliselt punane kui just keskpangad uute programmidega välja ei tule. Esimeste ettevõtete kvartalitulemusteni (Alcoa, Goldman Sachs jne) peaksid aktsiaturud ülespoole üritama liikuda, kuid peale seda paluks küll mõni turvalisem koht endale otsida. Aktsiaturge varjutab ka Euroopa riikide võlaprobleem, hiinlaste majanduspoliitika karmistumine, oodatavad intressitõusud nii Austraalias, Kanadas kui ka mitmetes arenguriikides nii Aasias kui ka Lõuna-Ameerikas.

USA riigivõlakirjade liikumise ennustamine on väga tänamatu töö ja ega meie jaoks polegi väga oluline kuivõrd täpne see prognoos on. Kui aktsiad langema hakkavad, siis see toetab kindlasti võlakirju. Samas igakuine USA võlakirjade emissioonimaht on ikka uskumatult suur ja viimastel oksjonitel on ostjate arv hakanud vähenenema. Seega on USA jaoks riikliku julgeoleku tähtsusega operatsioon, mis suunaks investorid võlakirju ostma. Kõige lihtsam on seda teha nii kui genereerida üks ilus ja ootamatu aktsiaturgude karuturg. Ja seda ilma naljata.

Viimastel kvartalitel oleme oma kauplemistegevuses lähtunud võimalusest, et Iraani osas võib tulla ootamatuid sündmusi. See tähendab, et energiate ja metallidega oleme suhteliselt ettevaatlikult kaubelnud. Seda kõike kirjutades peab aga tunnistama, et sellise võimaluse realiseerumine on suhteliselt ebatõenäoline, sest ameeriklased on niikuinii juba kahes sõjas ning kodus oleks neil üsna raske uut sõda põhjendada. Iisraeliga on aga juba teine teema, võttes arvesse ka seda, kuivõrd lähedal on Iraan neile. Selles osas, kas Iraan arendab tuumarelvi või mitte ei hakka me oma arvamust välja ütlema.

Nisu osas näeme ette tõusu, sest tänaseks on kõik negatiivsed uudised juba hindadesse sisse arvestatud. Nisu tõus võib tulla seega isegi sesoonsele trendile vastupidine. Sojaubade ja ka maisi osas näeme käesoleval kvartalil ette tõusu, seda küll üsna marginaalsena. Maisi toetab hetkel ka energiate tõus.

Apelsinimahl langeb. Kakao langeb. Puuvill tõuseb. Suhkur langeb, sest on muutunud samasuguseks rämpskaubaks nagu maagaas. Veel tänagi on Indias, Brasiilias ja ka Hiinas terve rida tootjaid, kes ei suutnud tipus oma toodangut maha müüa ja igasugust tõusu kasutavad nad siin 100% müügiks ära. Kui suhkur kuu aega tagasi 20 punkti peal oli, siis ei uskunud keegi kui ütlesime, et läheb 15-ni välja. Täna on 15-ni jäänud vaid juuksekarv. Pull läheb üles mööda treppi, karu aga lendab aknast alla.

Valuutaturg on hetkel kõige põnevam turg. Kui läheb nii, et aktsiad kukuvad, Kreeka kukub ja jätkub eurotsooni riikide laenukoorma kasv, siis EUR/USD teises kvartalis helgeid päevi väga palju ei näe. Mis kõige olulisem, euro langus dollari suhtes on ju ka Euroopa eksportriikide enda huvides. Siin käivad ikka väga suured mängud hetkel.

Jaapani jeen võib dollari suhtes natuke kaotatud maad tagasi teha. Austraalia dollari, kanada dollari ja naela suhtes jääb ta aga peksupoisiks.

Inglise nael on viimasel ajal kosunud tänu paranevatele majandusnäitajatele. Siin peame aga meeles pidama, et ka inglased on kunstlikult majanduse kasvule pööranud. Samas inglise naela puhul tuleb alati silmas pidada, et inglased on tihedalt seotud USA-ga ehk siis kui ameeriklastel hakkab hästi minema, siis ka inglastel. Inglastel hakkab reeglina kiiremini majandus kosuma kui eurotsoonil.

Kanada dollar on hetkel kõige huvitavam valuuta. Kui nafta täitsa 0-ni välja ei kuku, siis võib kanada dollariga luurele minna küll. Märksõnadeks on siin majanduskasv, inflatsioon, baasintressi tõusutsükli algus jne. Austraalia dollar on selles osas natuke juba ees, kuid ootused peaksid kanadalast isegi austraalia dollari osas rohkem soosima.

Eesti majanduse osas oleme hetkel suhteliselt positiivselt meelestatud. Ekspordimahu kasv võrreldes impordiga on olnud muljetavaldav. Lisaks toetab meid 1. jaanuar 2011 kui peaks euro saabuma. Euro iseenesest on paljude riikide majanduse korralikult käima tõmmanud. Samas see efekt ei saa olema kuigi pikaajaline, sest sisuliselt on ju meil juba ka täna euro kasutusel.

Esimeses kvartalis kauplesime kõige enam kulla, toornafta, valuutade, suhkru, kohvi, apelsinimahla, puuvilla, sojaubade ja võlakirjade futuuride ning optsioonidega. Oleme viimastel kvartalitel üha enam kaubelnud intressitoodetega, milleks on eelkõige USA 30-päeva fedi intressimäära futuur ja eurodollari futuur. Juuni eurodollari futuuriga oleme hetkel pikad (jutt käib siin ikka Euroopas deponeeritud dollari intressimäärast, mitte valuutapaarist).

Teine kvartal peaks aga tõeline maiuspala tulema. Edukat kauplemist!

Fundamentaalne ja tehniline analüüs

Pikaajaline investeerimine ja lühiajaline kauplemine on väga raske töö. Nii investor kui ka kaupleja peavad olema kursis aktuaalsemate uudistega ja geo- ning majanduspoliitiliste arengutega. Tuleb lugeda nii teiste analüüsi kui ka teha ise fundamentaalset ja tehnilist analüüsi. Fundamentaalne ja tehniline analüüs on teatud mõttes kauplemise ja investeerimise A ja O. Ilma selleta pole võimalik ellu jääda.

Mis siis ikkagi on fundamentaalne ja tehniline analüüs? Fundamentaalse analüüsi all peetakse eelkõige silmas mikro- ja makroökonoomilist analüüsi ehk siis:

• vaadatakse kas konkreetse ettevõtte käekäiku;
• uuritakse konkreetse tooraine pakkumist, nõudlust, varusid, tootmismahte jne
• analüüsitakse konkreetse riigi või majanduspiirkonna tugevusi ja nõrkus, majanduskeskkonna ja intressipoliitika väljavaateid jne.

Tehniline analüüs tegeleb puhtalt mingi konkreetse vara hinnaliikumise analüüsiga. Otsitakse enamlevinud hinnaliikumise mustreid eeldades, et tulevikus need korduvad ja siis on sul justkui homsed uudised juba täna käes. Joonistatakse graafikutele toetus- ja vastupanutasemed, libisevaid keskmisi (moving averages) jne. Tehnilise analüüsi vaieldamatult suurim osa on igasugused tehnilised indikaatorid, mida on maailmas lausa sadu erinevaid. Tehnilistest indikaatoritest kõige populaarsemad on RSI, Force, MACD, Fibonachi, OBV, Momentum, Bollingerid jne.

Nii fundamentaalse kui ka tehnilise analüüsi eesmärgiks on mineviku sündmuste abil ennustada tulevikku. See on aga peaaegu võimatu. Lugege 2007. aasta analüütikute soovitusi järgnevateks aastateks, millest nähtub, et tuhanded analüütikud, kes saavad fundamentaalse ja tehnilise analüüsi eest palk ei oska tegelikult mitte kui midagi teha. Nad on kunstnikud, kes joonistavad ilusaid värvilisi graafikuid ja produtseerivad sadade tuhandete lehtede kaupa analüüse.

Sellele vaatamata kasutame ka meie oma majas nii tehnilist kui ka fundamentaalset analüüsi. Kui kõik kasutavad ühesuguseid indikaatoreid ja käituvad vastavalt nendele, siis võib midagi ette näha küll. Selle nimel ei tasu aga oma elu peale kihla vedada.

Kuna kaupleme eelkõige toorainete futuuride ja optsioonidega ning kohati ka valuutadega, et riske maandada, siis peame suurt lugu just fundamentaalsest analüüsist. Toorainete puhul töötab fundamentaalne analüüs paremini kui aktsia- või valuutaturgudel, sest suurem osa kauplejatest on professionaalid, mis tähendab, et juhusele ja emotsioonidele antakse vähem vabadust. Nii me jälgimegi pidevalt muutuvaid tootmis- ja kasvumahte, tarbimist, külvi, lõikust, ilmastikuolusid, varusid, ekspordi- ja impordimahte ning tarbimise/tootmise tsükleid ehk hooajalisi trende. Lisaks oleme vahetpidamata kursis suurimate tootmis- ja tarbimisriikide poliitilise ja majanduskeskkonnaga, mis ka hindu mõjutab.

Tehniline analüüs on oluline sisenemispunkti ja hetke valikul, kuid pikaajaliselt pole tal väga palju tähtsust. Meil ongi tegelikult nii kujunenud, et Illimar kasutab tehnilist lisaks fundamentaalsele kõige enam. Ta vaatab RSI-d, käivet, toetus- ja vastupanutasemeid jne. Mina (ehk siis Ingmar) ei austa tehnilist analüüsi aga kohe mitte kuidagi. No ma ei tea, lihtsalt ei meeldi mulle need värvilised jooned, tasemed, käibenumbrid, punased ja sinised ja rohelised. Jõulupuu toon tuppa ikka detsembris ja see on ka ainuke aeg.

Ma võin küll eksida, kuid mulle tundub, et kui inimesel on vaja bensiini osta, siis ta ei joonista endale arvutisse viimase aasta bensiinihinda ja ei hakka sobivat sisenemishetke valima. Ettevõtted, kes vajavad suuri koguseid energiat ei saa valida, kas nad täna ostavad või mitte, sest vastasel korral poleks nad varsti enam äris. Kui USA-s on nisu saak ikka viimaste aastate kõrgeimal tasemel, siis hind läheb ükskõik millisest vastupanutasemest läbi olenemata sellest kui paksu me selle joone joonistame. Ja nii võiks jätkata lõputult.

Ma väidan, et aktsiaturud on ainuke koht, kus tehniline analüüs omab väga suurt tähtsust. Seda seepärast, et aktiaturgude kauplejatest suurem enamus lihtsalt jälgib neid indikaatoreid ja käitub vastavalt sellele.

Ma mäletan, et ostsin kunagi Nortel Networksi aktsiat, kuna see oli TEHNILISELT ÜLEMÜÜDUD. Mõne aja pärast kui aktsia langus jätkus, selgus, et ettevõtte juhtkond tegeles loomingulise raamatupidamisega ehk kirjutas kasumiaruandesse täpselt selliseid numbreid, mida ise tahtis. Juhtkond vahetati peale seda veel kahel korral välja, sest kolm juhtkonda järjest tegeles VÄGA loominguliselt raamatupidamisaruannetega.

Lõpuks võitiski fundamentaalne, tehniline kaotas ja sellega koos kadus ka raha. Pikaajaliselt liiguvad hinnad vastavalt fundamentaalsetele faktoritele, see on nii alati olnud. Miks fundamentaalset tavakauplejate poolt võibolla vähem kasutatakse on see, et fundamentaalne analüüs nõuab tihti majandushariduse või sellega ligilähedase hariduse olemasolu.

See, miks kuld novembris üles liigub on seotud fundamentaalsete pakkumise/nõudluse teguritega. Me oleks võinud käesoleva aasta novembris joonistada ja kuvada kulla graafikul igasuguseid indikaatoreid ja vidinaid, kuid hind läheb ikka üles vaatamata asjaolule, et kõik tehnilised indikaatorid näitavad ülemüüdust. Kui keegi ikka ostab vahetpidamata, siis hind lähebki üles.

Mul on tunne, et iga inimene peab leidma iseenda jaoks selle kuldse kesktee sõltuvalt sellest, mida ta kaupleb. Lühiajaliste kauplejate jaoks pole fundamentaalset analüüsi näiteks üldse vaja. Meie hea sõber Olav kaupleb näiteks täiesti indikaatorivabal graafikul lühiajaliselt valuutasid ja teeb seda edukalt. Päris palju on ka mustri- ehk pattern-kauplejaid, kes samuti fundamentaalset analüüsi ei kasutada. Seega on siin valikuid palju.

Internetis on päris palju häid blogisid ja analüüsilehti, kus saab palju head infot (näiteks http://blog.chart.ly/).

Fundamentaalanalüüsi osas eelistame kõige enam aadressi MF Global, ent tasub lugeda ka Fxstreet.com. Oluline on ka reaalne turuinfo otse börsilt ehk kes ostab, kes müüb, kuid seda saab vaid juba suuremate maaklerite käest. Väikse kontoga alustades sellisele infole ligi ei saa.

Aga nüüd kõik kauplema!

Kaupleja emotsioonid – ahnus ja hirm

Iga uue päeva hommikul algab kaupleja jaoks täiesti uus ajajärk. Tõsi, tal on olemas kogemused ja teadmised eilsest päevast, kuid täna liigub turg nii nagu ta pole seda kunagi teinud. Iga kauplemispäev on kordumatu ja unikaalne.

Kuigi turusituatsioonid muutuvad jääme me ise pahatihti selliseks nagu olime eile või möödunud aastal. Kauplemistegevusega käivad kaasas kaks emotsiooni, milleks on ahnus ja hirm. Leidub neid, kes ütlevad, et nad on suutnud nimetatud emotsioonid enda puhul kõrvale heita – ärge siiski uskuge neid. Ainult arvuti suudab külmalt, kalkuleerivalt ja täiesti emotsioonidevabalt kaubelda.

Ahnus ja hirm on peamised põhjused, mille tõttu:
1. kasumit võetakse vara, kahjumit hilja;
2. lühiajaline treid muutub kahjumi tekkides pikaajaliseks ja vastupidi;
3. positsioon muutub esialgu võetust kiiresti märgatavalt suuremaks või väiksemaks;
4. kaupleja tunneb, et ta ei tea midagi või teab hoopis kõike jne.

Meie kogemuse kohaselt on emotsioonid seda suuremad, mida väiksem on kauplemiskonto. Sellel on üks väga selge põhjus.

Iga kaupleja unistuseks on saada endale suur konto, et oleks võimalik ennast kauplemiskasumiga ära elatada. Tihti kohtab lugusid sellest, kuidas keegi kuskil kaupleb oma rahaga ja see ongi tema töö, ta ei pea hommikul palgatööle minema, tal on rohkem aega enda jaoks, ta on VABA. Sellist elu ihkavad paljud alustavad kauplejad ja see on ka põhjuseks, miks riskitakse. Ja see ongi suurim komistuskivi.

Meenuvad ajad kui sai 1997. aastal ise kauplemisega algust tehtud. Sai palju loetud igasuguseid edulugusid, telekast jooksis saade Kapital, kus esines tihti Hoiupanga maakler Charlie Viikberg, kellel olid ilusad lipsud ja näol oli miljonidollariline naeratus. Player!

Algus oli väga raske. Nii suur tahtmine oli ka Charlie Viikbergi kõrvale astuda ja sealt tuli mängu ahnus. Nii vähe oli raha, mida turgudel keerutada – sellest tuli hirm. Sai proovitud igasuguseid instrumente – aktsiad, optsioonid, võlakirjad, fondid, valuutad, toorained, CFD-d, kuld… Sai proovitud erinevaid maaklereid – Hoiupank, LHV, Datek, Ameritrade, GCI, CMS, Interactive Brokers, FXCM, FXDD jne jne. Ega sellest proovimisest midagi kasu polnud, sest raha aina kadus ja kadus. Samas sai kogu aeg endale korrutatud, et keegi peab ju võitma, kui mina kaotan, siis keegi ju võidab. Eks ta üks paras kasiino oli.

Esimesed aastad on väga rasked. Kui asjasse korralikult süveneda, siis kannatavad kõik lähedased, sõbrad ja mõni veel, sest kauplemine nõuab palju süvenemist ja kui vaadata mõnda tänast edukat kauplejat, siis mõni on neist ikka täitsa asotsiaalne – ei suhtle kellegagi ega käi glamuuriüritustel või uues Solarise keskuses träni otsimas.

Ja raha muudkui lendas turgude poole. Siit ka põhjus, miks oleme paljudele soovitanud üldse kauplemist mitte alustada, sest kohati tundub, et kaheksast viieni töö on võibolla isegi stressivabam. Samas igaüks teeb ise oma valikud.

Meie ja paljude teiste enam kui 10 aastat tagasi kauplema hakanud inimeste õnn oli see, et raha oli vähe ja nii polnud ka võimalik absoluutarvudes väga suuri summasid kaotada. Ma arvan, et ei eksi kui ütlen, et kuni 2000nda aastani keegi meie tutvusringkonnast üle 10k dollari küll turgudele ei pannud, sest sellist raha lihtsalt polnud. Teatud mõttes õnn peitus selles, et väikse summaga kaubeldes sai samad kogemused mis suure rahaga kaupleja, kuid meie saime need kogemused seega kätte palju odavamalt. Täna on paljud tuttavad alustanud oma kauplemisteekonda suure summaga ja on mõne kuuga sellest kõigest ilma jäänud ning on pidanud uue summa kontole kandma.

Aga kuidas ikkagi saada üle eelkõige ahnusest kui alustada väikse kontoga? Lihtsat vastust polegi. Kõige parem on kaubelda nii kui sul on olemas kindel töökoht, millega katad ära kõik oma kulud. Nii ei pea sa kauplemisotsuseid tehes mõtlema, et kui kasumit ei tule, siis jääb ka leib ostmata.

Väikse konto puhul on pahatihti probleemiks ka see, et isegi kui inimene suudab näiteks 1000-st dollarist teha poole aastaga 1500 dollarit ehk 50% kasumit, siis ta saab aru, et poole aasta töö kohta 500 dollarit teenida on ikka vähe, sest kõik päevad sai ju selle tegevusega sisustatud ja summa on ikka tõesti väike. Nii hakataksegi rohkem riske võtma. Ja nii on 1500st dollarist varsti järel vaid võibolla 500 dollarit.

Meil käivad tihti kontoris inimesed, kes soovivad lihtsalt turgude teemal vestelda ja arutada, mida sai valesti ja õigesti tehtud. Paljude silmad säravad ja nad on finantsturgude lummuses, sest see kõik on ju tõesti põnev – hinnad liiguvad kogu aeg, värvilised graafikud, analüüsid, kommentaarid, eeskujud jne. Sellele vaatamata ei suuda 99,99% aktiivsetest kauplejatest pikajaliselt kasumit teenida. Liiga palju on ahnust ja hirmu. Ollakse liiga hulljulged, sest terve elu on ees ja see justkui lubaks rohkem täna riske võtta.

Mõned soovitused, millest võiks oma kogemusele tuginedes kasu olla:
1. Kaupleja peab tundma instrumenti, millega ta kaupleb – selle instrumendi tundmaõppimine peab muutuma lausa kinnisideeks;
2. Igal positsioonil PEAB olema kahjumi ja kasumi võtmise tase paigas juba enne positsiooni avamist;
3. Konto peab vastu pidama 20 järjestikust kaotust (kui konto on 1000-dollariline, siis iga kahjumi maksimaalseks suuruseks on 50 dollarit);
4. Tagatisega lepingutega kauplemisel ei tohi tagatiste summa kunagi olla suurem kui 40% konto realiseerimisväärtusest;
5. Kahjumis positsiooni ei suurendata, positsioon suletakse stop-loss orderiga;
6. Pole mõtet kaubelda kui ei ole head plaani või head turusituatsiooni, igavust võib muude tegevustega peletada;
7. Turg liigub alati sinna, kus kõige suurem osa turuosalisi saab kõige suurema kahjumi kõige lühema ajaga;
8. Lihtsam on sõnnikust eemale hoida kui hakata sealt välja rabelema. Ja isegi kui suudetakse sealt välja rabeleda, siis tagajärjed võivad kesta veel mõnda aega.

Valuutakauplemise osas tuleb tunnistada, et me pole siiani kohanud mitte ühtegi edukat kauplejat. Kõik, kes arvavad, et valuutaturul saab kiirest raha teenida, nendel soovitaks kasiinosse minna, sest seal saab lisaks veel tasuta kohvi. Kuigi meedias on sellest vähe räägitud, on valuutakauplemine meie arvates üks-ühele sarnane kasiinos mängimisele. Paljud valuutakauplejad on maha mänginud oma kogu vara, lõhkunud oma perekonna ja jätnud nad tänavale. Selline on reaalsus.

Millegipärast on paljudel arvamus, et finantsturgudel saab mängeldes raha teenida. See pole nii. Inimlik ahnus ja hirm suudab iga päev laastada tuhandete kauplejate kontod. Tuleks olla äärmiselt ettevaatlik ja eelkõige mõelda kahjumite vähendamise kui kasumite maksimeerimise peale.